Veel enne kui üheksandikud kohustuslikku eesti keele eksamit tegema hakkasid, oli õpetajatel teada, et ülesannetes on vead sees.

"Kindlasti need mõjutasid lapsi, kellel on närvitaluvus madal ehk kes olid väga närvis enne eksamit, sest nad ei saanud aru, mis mõttes seal viga on. Ei olnud ju välja toodud täpselt, mis vead need on, nad pidid hakkama viga otsima, võib-olla ta otsis seda viga rohkem, kui keskendus ülesandele," lausus Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

Probleeme oli ka matemaatika-, ajaloo- ja keemiaeksamiga. Vigastest küsimustest suuremaks probleemiks peab Sults tõika, et hindamiskoolitus oli alles pärast eksamit.

"Näiteks minul on väga head kogenud matemaatikaõpetajad ja nemad ei pidanud parandama pärast seda kohtumist, aga mitmed õpetajad parandasid. Oli vaja näiteks sagedused esitada tabelina ja siis kõik arvasid, et peabki olema tabelina, aga õpilane mõtleb ju erinevalt, võib olla ta pani need kuidagi ritta või joonde. Aga kui ta on need sagedused välja kirjutanud ükskõik mil viisil ja sellest lähtuvalt arvutanud, siis tegelikult ei peaks olema nii, et see on valesti tehtud," rääkis Sults.

Eksameid korraldanud harno ütles kirjalikus vastuses, et eksamites esinenud inimlikud vead on peamiselt tingitud eksamite varasemaks toomisest. Miks üldse vigased ülesanded välja jagati, harno ei selgitanud.

Kiili kooli juhi Ruth Pikkoraineni sõnul juhtus eksamite varasemaks toomise tõttu just see, mida püüti vältida.

"Ehk õpilaste stress ja et seda oleks hajutatud. Tegelikult stressitase oli oluliselt kõrgem kui tavaliselt eksamite perioodil nii õpilastel kui ka õpetajatel," ütles Pikkorainen.

Ka ei ole suures koolis võimalik õppetööd nii korraldada, et teatud aineid õpetatakse enne eksameid suuremas mahus, sest see lööb kogu kooli tunniplaani segi, sest õpetajad töötavad mitmes kooliastmes.

Haridusministeerium koolijuhtide kriitikaga ei nõustu ja ei pea vajalikuks eksami toimumisaega muuta. Probleemi nähakse koolide suutmatuses tööd uut moodi korraldada.

"Meie andsime ka suunised koolidele et koolid korraldaksid kevadperioodi õppetegevuse sellisel viisil, et sinna üldistused, metakognitsioon, sisseastujate toetamine, et mis sul lõpueksamil õnnestus, mis ebaõnnestus. Ka vestlusteks ettevalmistamine, nende õpilaste toetamine, kes saavad mitte nii positiivse kogemuse," lausus haridusministeeriumi üldhariduspoliitika juht Ülle Matsin.

 Kiili koolijuhi sõnul on idee iseenesest ilus, aga raskesti teostatav, sest pärast eksameid pole lastel soovi enam kooli tulla, kuna  hinded on ju välja pandud.