Sotsiaalministeeriumis on valminud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) väljatöötamiskavatsus, mis muu hulgas puudutab ka laste vaktsineerimist. Nimelt on Eestis vaktsineeritud laste hulk juba üle kümne aasta langenud ning kui see tendents jätkub, suureneb haiguspuhangute ja epideemiate oht.

Kehtivas seaduses ei ole selget ja ühtset korda alaealiste vaktsineerimise kohta koolides ning see tekitab erinevate õigusaktide rakendamisel segadust.

"Selline olukord ei soodusta lapse huvide ja arvamuse parimat kaitset oma tervise küsimustes. Samuti võivad lapse ja vanema erinevad arvamused vaktsineerimise osas põhjustada konflikte, mis võib omakorda viia usalduse vähenemiseni vaktsineerimise osas," sedastab dokument, mis ei ole veel seaduseelnõu ehk enne elluviimist ootavad seda ees arutelud ja analüüsid.

Ministeerium tahab olukorda parandada ja teeb väljatöötamiskavatsuses ettepaneku täpsustada kooliõdede ülesandeid, õigusi ja kohustusi vaktsineerimisel. Koolis vaktsineerimisel peaks kooliõel olema õigus hinnata lapse kaalutlusvõimet.

Sotsiaalministe Karmen Joller ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et tegelikult on kooliõdedel see õiguska seni olemas olnud ning seda on kinnitanud ka õiguskantsler, kuid kuna praegune määrus seda otseselt ei sõnasta, on tarvis seaduse sõnastust selgemaks muuta.

"Kui tervishoiutöötaja nõustab last, peab ta arvestama vanusega. Kaheaastasele ei seleta nii, nagu seitsme-, kaheksa- või 16-17-aastasele," lausus ta. "Kui tervishoiutöötaja leiab, et laps on otsustusvõimeline, saab aru, miks on vaja vaktsiini, valuvaigistit või muud ravimit ja see tähendab, et me ei paku seda lapsele ka mingi tasu või preemia eest /.../, siis laps peab aru saama, mille vastu see on, mis on riskid ja kasud ning laps saab ise otsustada."

Dokumendi kohaselt on need lapsed, kes sooviksid end vaktsineerida, kuid kelle vanemad seda ei luba, praegu ebavõrdses olukorras.

Muude terviseotsuste puhul kehtib Eestis printsiip, et laste nõusolekut ja arvamust tuleb küsida ja arvestada vastavalt arengutasemele ning kui ta pole võimeline otsust langetama, otsustab tema eest vanem. Kui aga seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselgelt lapse huve, ei või arstid seda järgida.

Erandiks on aga laste vaktsineerimine koolis, sest sel puhul ei otsustusvõimelisuse kaalumise reeglit ei rakendata ja lapsevanema nõusolek on igal juhul vajalik. Selleks peabki ministeerium vajalikuks nüüd osapoolte õigusi ja kohustusi täpsustada, et võimaldada immuniseerimiskava paremini ellu viia.

"Teine muudatus, mida tahaksime teha, on see, mida on toonud välja väga paljud lapsevanemad, et kooliõde peab küsima lapsevanemalt nõusolekut, et last vaksineerida," ütles Joller.

Ta märkis, et muude protseduuride, näiteks valuvaigisti andmise jaoks ei ole lapsevanema nõusoleku küsimist ette nähtud. Vaktsiinide puhul võib aga nõusoleku väljendamine olla tarbetult keerukas.

"Mõnikord tehakse seda e-maili teel, mõnikord paberil. Olen ka ise üks neist lapsevanematest, kes jõudis viimasel hetkel nõusoleku ära anda. See oli nii ebamugav: pead alla tõmbama faili, telefonis ma ei saanud seda täita, pidin arvutis pdf-i allkirjastama ja tagasi saatma. Kiire elutempo juures oli see väga pikk protsess," tõdes Joller.

Ka ei ole välistatud, et lapsevanem leiab kevadel koolikotti tühjendades sealt kortsus nutsaka, mis osutub vaktsineerimise nõusoleku paberiks.

"Meil on olnud neid lapsevanemaid, kes ütlevad, et mu laps jäi vaktsineerimata, sest ma ei saanud allkirja anda. Teeme siis teistpidi, et allkirja annab see vähemus, kes ei soovi oma last vaktsineerida," lausus sotsiaalminister.

Esimene vaktsiin, mille lapsed koolieas saavad, on leetrite ja mumpsi oma 13-aastasena. Jolleri hinnangul on tegu otsustamiseks adekvaatse vanusega, kuid lähtuda tuleb igast lapsest individuaalselt.

Lapsevanemad võiks Jolleri sõnul saada teavituse, mis ütleks, et alanud nädalal toimuvad koolis vaktsineerimised.

WHO soovituse kohaselt peaks raskete haiguste leviku takistamiseks olema laste vaktsiiniga hõlmatus 95 protsenti, teatud haiguste puhul 90 protsenti.

Eestis oli 2023. aasta seisuga leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineerimata üle 27 protsendi noortest. Kaheaastaste last seas oli samal ajal nende haiguste vastu vaktsineeritute hulk langenud 84 protsendini.