Eesti ja Rootsi alustasid omavahelisi läbirääkimisi, lähtudes mõlema riigi olulistest huvidest. Rootsi huvi on lahendada oma vanglate ülekoormatust, Eesti puhul lahendada tühjalt seisva eriotstarbelise ja maksumaksjale kuluka hoone küsimus ning kindlustada vanglateenistujate tööhõive ja nende professionaalsete oskuste edasine arendamine.

Ministeerium leiab, et Eestil on julgeolekuline kohustus säilitada vanglate võimekus ja valmidus kriisiolukordades ning Eesti ja Rootsi vaheline leping aitab vanglateenistusel neid kohustusi professionaalsemal tasemel täita. 

Praegu seisab Tartu vangla 933 kohast 600 tühjana.

"Väga konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel jõudsime sellise lepingu eelnõuni, mis tagab 400 töökohta Tartus ja säilivad Eesti sisejulgeolekule olulised vanglahooned," sõnas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

"Eesti vanglasüsteem on maailmatasemel, kasutame kõrgel tasemel väga efektiivseid digiteenuseid – mida enam me aga kasutame digivõimalusi, seda kõrgemad on ka nõuded vanglateenistujatele. Nende inimeste, tõeliste professionaalide, hoidmine avalikus teenistuses ja riigi turvalisuse kindlustamisel on nii meie kohustus kui ka rõõm," sõnas Pakosta.

Lepingu eesmärk on tagada siseturvalisuse suutlikkus olukorras, kus Eesti enda kinnipeetavate arv on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud.

"Leping annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat. Kõik välisvangidega seotud ülalpidamiskulud katab Rootsi, seega Eesti maksumaksjale lisakoormust ei kaasne," selgitas Pakosta.

Ministri sõnul on leping näide sellest, kuidas rahvusvaheline koostöö lahendab riiklikud väljakutsed targalt ja tulevikku vaatavalt.

"Vanglarendi projekt võimaldab lisaks vangla töös hoidmisele luua uusi töökohti ja tugevdada meie koostööd ka rahvusvahelisel tasandil. See näitab Eestit usaldusväärse ja võimeka partnerina," lisas minister.

Rootsi vajab rohkem vanglakohti ning otsib lahendusi kasvavale nõudlusele. Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer rõhutas, et koostöö Eestiga on selles olukorras sisukas ja tasakaalustatud samm, mis teenib mõlema riigi huve.

"Kogu vangla antakse Rootsi käsutusse," ütles Strömmer ajakirjanikele.

Reutersi andmetel maksaks Rootsi Eestile ühe vangi kohta 8500 eurot kuus, mis tähendab Rootsile 3000-eurost võitu, kuna keskmiselt maksab seal ühe vangi ülalpidamine 11 500 eurot kuus.

Jõukudega seotud vägivallalaine viimasel kümnendil on viinud Rootsis karmistunud seadusteni ja karistusteni, mis on suurendanud vangide arvu.

Mais hoiti 5235 kambris umbes 7300 kinnipeetavat – täituvus oli 141 protsenti, selgus Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusteenistuse andmetest.

Vanglateenistuse hinnangul võidakse kümne aasta jooksul Rootsis kinni panna veel 30 000 inimest.

"Eesti on Rootsi jaoks väga oluline ja lähedane partner ning meie riikide koostöö on sisukas ja väärtuslik mitmes valdkonnas. Tartu vanglapinna rentimine on võimalus seda koostööd veelgi süvendada ning me ootame seda suure huviga," ütles Strömmer.

Lepingu eelnõu järgi valitakse kinnipeetavad koostöös Eesti ja Rootsi ametkondadega. Kõrge riskitasemega või julgeolekuohu tõttu sobimatud isikud on välistatud. Kõik kulud, mis on seotud välisvangide majutamise, toitlustamise, järelevalve ja tervishoiuteenustega, katab Rootsi riik. Ükski välisvang ei vabane Eestisse, vaid saadetakse vähemalt üks kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.

Isamaa ei poolda plaani tuua Eestisse sadu Rootsi kriminaale

Rootsi ametivõimud teatasid kolmapäeval, et vastavalt plaanitavale vanglakohtade rentimise kokkuleppele Eesti riigiga võivad nad Tartu vanglasse saata teiste seas süüdi mõistetud mõrtsukaid ja seksuaalkurjategijaid.

"See tähendab, et justiitsminister Liisa-Ly Pakosta on Eesti inimestele valitsuse kavatsuste kohta süstemaatiliselt valetanud," ütles Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Vanglakohtade rentimise kohta korraldasid teisipäeval meediaüritused nii Eesti kui ka Rootsi vastavad ametkonnad. Isamaa hinnangul erinevad teadete sisud olulistes punktides.

"Leping annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat," teatas justiitsministeeriumi pressiteates minister Pakosta.

Samal ajal ütlevad rootslased enda pressiteates: "Kinnipeetavad, keda saab Eestisse paigutada, on mehed, 18 või vanemad, kes on süüdi mõistetud näiteks mõrvas, majandus- või seksuaalkuritegudes."

"Juba ainuüksi mõte importvangide Eestisse toomisest ja sellega kaasnevast mõjust Eesti mainele on tülgastav. Tänane rootslaste aus ülestunnistus, keda planeeritakse Eestisse saata, paigutab aga kõik eelneva uude valgusesse," tõdes Seeder.

"Valitsus räägib Lõuna-Eestis turvatunde tagamisest ja madala riskiastmega vangidest, samal ajal kui Rootsi kavatseb renditud vanglakohti täita kõige võikamate isiksusevastaste kuritegude kordasaatnutega. Isamaa on sellisele plaanile kategooriliselt vastu!" sõnas Seeder.