Kaitsepolitsei (kapo) on esitanud valitsusele oma ohuhinnangu, milliseid riske nad Rootsi vangide Eestisse toomisega näevad. Kapo leiab, et ehkki Eesti on Euroopa Liidu liige, mis vahel tähendab ka vajadust koormust jagada, ei tohiks me endale võtta julgeolekut ohustavaid kohustusi.

"Peamised murekohad, mida meie näeme, on see, et Eestisse ei saabuks äärmusluse või rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse seostega inimesi. Näeme ka seda, et välisvange võivad hakata külastama isikud, kellel on seoseid äärmusluse või rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega," sõnas kapo pressiesindaja Marta Tuul.

Lisaks võib Eesti jaoks kasvada vajadus anda senisest suuremas mahus arsti- ja juriidilist abi ning tagada selleks tõlketeenused.

Õiguskantsleri büroo näeb kolme peamist ohukohta.

"Eesti vangide olukord ei tohi minna sellepärast halvemaks, et tulevad välisvangid. Teiseks, et neid välisvange endid tuleb kohelda vastavalt Eesti seadusele ja vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Kolmandaks, et kõige laiemas mõttes Eesti siseturvalisus ei satuks ohtu ja ma ei pea siin silmas seda ohtu, mida need inimesed ise tekitavad, vaid ka seda ohtu, mis kogu selle protsessiga võib kaasneda," ütles õiguskantsleri büroo kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits.

Juba praegu on Eestis vanglaametnikest puudus. Kõrgema kvalifikatsiooni ja ka kõrgema palgaga värvatavad järelevalveametnikud tuleksid suuresti politsei ressursi arvelt, kes juba praegu on oma ridade mehitamisega hädas. Ent sisuliselt on politsei mures ka kurjategijate taustakontrolli pärast. Kuigi kavandatava lepingu järgi peaksid organiseeritud kuritegevusega seotud inimesed olema välistatud, ei pruugi see õnnestuda.

"Kui me räägime kolmandatest riikidest pärit kurjategijatest, kes siis näiteks Rootsis panevad kuriteo toime ja on sealkinnipeetavad, siis nende kohta ei pruugi üheski Euroopa riigis sellist head infobaasi olla ehk info ei pruugi üldse osutuda selliseks, millised need inimesed siis päriselt on ja millised ohud nendega kaasas käivad. Alati ei tähenda mingi väiksema kuriteo eest karistamine, et sellel isikul puuduvad mingid laiemad kuritegelikud sidemed. Kahjuks ei ole võimalik kõiki riske ette näha," lausus politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse kantselei juht Roger Kumm.

Samuti soovib politsei, et Rootsi kurjategijad saaksid lähedastega kohtuda vaid videosilla teel.

"Ehk siis sellega me maandame ka selliseid muid ohte avalikule korrale või näiteks seda, et kuriteokaaslased-lähedased koliksid siia Eestisse elama, looksid siin omakorda siis sidemed teiste kurjategijatega," lisas Kumm.

Samuti peaks lepingu järgi olema välistatud, et Eestis oma karistuse ära kandnud Rootsi vangid Eestisse vabastataks.

"Kui sa oled pikka aega olnud vangistuses, sinu lähedased võib-olla on kaasa liikunud Eestisse mingitel oma põhjustel, juba sisse seadunud elu, siis loomulikult on alati võimalus, et see vabastatud isik tuleb kohe Rootsist tagasi Eestisse ja me oleme ikkagi sellise probleemi ees," sõnas Kumm.

Neid riske näeb ka kunagine kapo ja politseijuht Raivo Aeg, ehkki pigem näeb ta praeguses diskussioonis palju emotsioone, mis meenutavad aega, mil Tartusse vangla rajamist kavandati.

"Pigem me võimegi rääkida siis võimalikust sidemete loomisest Eesti kuritegeliku maailmaga, just eeskätt nendega, kes võivad neid siis hakata külastama, huvi tundma. Teine on see, et võib-olla mõni kinnipeetav tahab jääda Eestisse läbi mingisuguste trikkide, aga ma ei tea, kas seda tahtmist on, Rootsis on elu parem kui Eestis," ütles Aeg.