Viimastel kuudel on sajad Eesti inimesed saanud petukõnesid, kus petturid pöörduvad nende poole tervisekassast. Ainuüksi maikuu jooksul on selle skeemiga kaotanud 15 inimest kokku 400 000 euro jagu raha.

"Inimesele siis antakse teada, kas ta on mingi tervishoiuteenuse eest võlgu või siis tal on õigus saada mingit hüvet, mida ta pole välja võtnud, näiteks siis hambaravihüvitis Sellega saadakse inimene konksu otsa, kus siis üritatakse kätte saada tema PIN1, PIN2, on see siis Smart-ID või digi-ID," selgitas petuskeemi PPA Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse.

"Meil viimane juhtum eelmisest nädalast, kus inimeselt peteti välja üle 200 000 euro selle tervisekassa skeemi alusel, kus alguses mängiti tervisekassa töötajat, siis Swedbanki turvatöötajat, siis veel Swedbanki turvatöötajat. Selles skeemis oli vähemalt 2-3 eestikeelset operaatorit kaasatud," ütles Juuse.

"Kui inimesele helistatakse ja jutus jõutakse ühel hetkel sinna punkti, kus palutakse midagi kinnitada PIN-koodidega, siis see on 100 protsenti pettus. Seda ei tohiks mitte mingil juhul teha. Isegi, kui te tulete panka, seal ka ei küsi töötaja mitte kunagi PIN-koode. Pank üldiselt ei pea kliendiga selleks suhtlema, et pettust tõkestada. Pangad peatavad need tehingud ise, ilma kliendiga konsulteerimata ja pärast selgitame," sõnas Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juht Raul Vahtra.

Ent see on vaid üks skeem paljudest. Ühe teise skeemiga kaotas üks ettevõte paar nädalat tagasi 1,7 miljonit eurot. Ka seda kuritegu politsei praegu uurib. Tervisekassa petuskeemi teeb märkimisväärseks siiski asjaolu, et see on eesti keeles. Niisugused petukõned hakkasid levima alles paar-kolm kuud tagasi. On need helistajad päris inimesed või eesti keelt valdav tehisintellekt?

"Meile teadaolevalt on ikkagi päris inimesed seal taga. Mina ei tea, et oleks eraldi tehisaru petuskeemi liik kui selline. Me teame, et kõnekeskused otsivad juba pikalt eestikeelseid nii-öelda operaatoreid ja tundub, et tänaseks on nad selle võime saavutanud," lausus Juuse.

Politsei ei saa öelda, kas neil eestikeelsete petiste tabamiseks juhtlõngu on, kuid ütleb, et tõenäoliselt tegutsevad ka nemad väljaspool Eestit. Ent tehisintellekt õpib eesti keelt nii kiiresti, et nende abil tehtud veenvad petukõned on ilmselt ainult aja küsimus.

"Kõnesünteesi jaoks ei ole vaja grammatikat osata. Piisab sellest, kui tekst muundada kõneks. Mina arvan, et see on nüüd mingi paari aasta perspektiiv, kui tegelikult inimene nagu puhtalt enam hääle põhjal eristada ei suuda, kas on tegemist siis sünteesitud häälega või loomuliku häälega," sõnas TTÜ tarkvarateaduse instituudi keeletehnoloogia labori juhataja Tanel Alumäe.

Kui inimene on aga petturile oma Smart-ID või PIN-koodid andnud, on pangal väga raske kätt vahele saada ja inimesele tema raha tagastada, sest see kantakse välkmaksetega sekundite jooksul mitme konto kaudu edasi ning lõpuks kaovad jäljed kas krüptorahakotti või välismaale või võetakse sulas välja.