Neljapäevane ülemkohtu otsus taaselustas Marlean Amesi esitatud hagi, milles ta väitis, et Ohio osariigi ametkond, kus ta ka praegu töötab, keeldus teda edutamast ja hoopis alandas ta ametikohta, kuna ta on heteroseksuaalne. Ames ütles, et nii tema endine töökoht kui ka see, millele ta pürgis, anti homoseksuaalile.

Kohtunik Ketanji Brown Jackson leidis, et Cincinnatis asuv apellatsioonikohus eksis, nõudes Amesilt "taustatingimuste" esitamist, mis peaksid viitama sellele, et tööandja suhtub heteroseksuaalsetesse inimestesse vaenulikult – seda poleks aga nõutud, kui näiteks homoseksuaalne töötaja oleks tööandjat diskrimineerimises süüdistanud.

Otsus lahendab föderaalsete apellatsioonikohtute vahel tekkinud lahkarvamuse selle üle, kas "taustatingimuste" testi tuleks kohaldada ka enamusgruppi kuuluvate demograafiliste rühmade – näiteks hetero- või valgenahaliste – poolt esitatud vastupidise diskrimineerimise hagidele.

Jackson ütles, et vähemusgruppidesse mittekuuluvatele hagejatele täiendavate juriidiliste takistuste lisamine ei ole kooskõlas 1964. aasta kodanikuõiguste seaduse ega ka kohtu ajalooliste pretsedentidega.

USA kodanikuõiguste seadus keelab diskrimineerimise "isiku rassi, nahavärvi, usutunnistuse, soo või rahvusliku päritolu" alusel. 2020. aastal laiendas ülemkohus seda kaitset ka LGBT-töötajatele. Kuid USA avalikkus on lahkarvamusel selles, kas võrdsed võimalused peaksid tähendama absoluutset neutraalsust või peaksid need arvestama ka ajaloolist diskrimineerimist, mida vähemusrühmad on pidanud taluma.

Enamusgruppi kuuluvate inimeste poolt esitatud diskrimineerimishagid on viimastel aastatel sagenenud ning õigusfirma Gibson Dunni partner Jason Schwartz ütles, et neljapäevane otsus "annab praegusele vastupidise diskrimineerimise kohtuasjade lainele hoogu juurde, kõrvaldades hagejate jaoks olulise takistuse".

Amesi esindas kõrgemas kohtus Virginia Ülikooli Õigusteaduskonna Ülemkohtu kohtuvaidluste kliinik. Kliiniku direktor Xiao Wang ütles, et kohtu otsusest selgub, et kodanikuõiguste seadus peab kaitsma kõiki inimesi samadel tingimustel. "Ma arvan, et inimesed tahavad lihtsalt veenduda, et olenemata sellest, kuidas diskrimineerimine välja näeb, tuleb sellele kohaldada samu standardeid," lisas Wang.

Amesi juhtum läheb nüüd tagasi madalama astme kohtusse. Ohio peaprokuröri Dave Yosti pressiesindaja Dominic Binkley ütles, et osariigi asutus, kus Ames töötas, ei diskrimineerinud teda.

Ames on töötanud alates 2004. aastast Ohio noorsooteenuste osakonnas, mis haldab osariigi alaealiste parandusasutusi. Ta vastutas asutuse vanglavägistamise ennetamise programmi eest 2019. aastal, kui ta edutamisele kandideeris.

Kuid Ames ei saanud soovitud ametikohta ja tema esitatud hagi kohaselt soovitas osakonna juhataja tal kaaluda hoopis pensionile jäämist. Järgmisel kuul vallandati Ames tema toonaselt ametikohalt ning talle pakuti valikut madalama palgaga ametikoha või osakonnast lahkumise vahel.

Amesi soovitud ametikõrgenduse sai homoseksuaalne naine ning tema tema endise ametikoha sai 25-aastane homoseksuaalne mees. Osariigi teatel määrati Amesile teine ametikoht mitte diskrimineerimise, vaid osakonna ümberkorraldamise tõttu.

Ohio osariigi kohus väitis, et madalamate kohtute kohaldatud õigusnorme oli valesti mõistetud ja et enamusgruppide liikmed, nagu Ames, ei seisnud kohtus tegelikult silmitsi suuremate takistustega.

Ülemkohus lükkas osariigi kohtu argumendi tagasi, öeldes, et reegel nõudis enamusgruppide liikmetelt diskrimineerimise kohta tõendite esitamist, näiteks statistilisi tõendeid, mille esitamist aga vähemusgruppide liikmetelt ei nõuta.

NAACP õiguskaitse- ja haridusfond ning teised kodanikuõiguste rühmitused esitasid osariigikohtu toetuseks lühikese avalduse, väites, et kohtutel on endiselt kohane arvestada tõsiasjaga, et nii ajalooliselt kui ka praegu on tööhõivealane diskrimineerimine vähemusrühma liikmete vastu palju tõenäolisem kui enamusrühma liikmete vastu.

Amesile avaldasid toetust mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse ehk DEI programmide kriitikud.

DEI programmid said olulise tagasilöögi 2023. aastal, kui ülemkohtu otsusega lõpetati rassi arvessevõtmine ülikoolide vastuvõtul. See ajendas ka paljusid eraettevõtteid tühistama oma DEI programme. USA president Donald Trumpi administratsioon on samuti püüdnud DEI programme lammutada.