Lätis toimuvad KOV-valimised on usaldushääletus valitsusparteidele
Lätis on laupäevaste kohalike valimiste eel igal pool erinevad ootused. Neli aastat suurte omavalitsuste kogemust näitab, et rahakamad keskused arenevad kiiremini ja seal on teravam poliitiline konkurents. Laupäeval selgub ka, mida arvab rahvas järjest populaarsust kaotavatest valitsusparteidest.
Keskmine valimiskonkurents Lätis on kaheksa inimest volikogu liikme kohale. Riia-lähedastes omavalitsustes ning Liepajas ja Valmieras on sõel tihedam.
Rahvast huvitab järjest enam, mida on omavalitsus teinud uute töökohtade loomiseks. Samas pole üldsust teavitatud, mis on saanud Euroopa Prokuratuuri kahtlustustest, et mitmel pool on rikutud ettevõtluskeskkonna arendamiseks mõeldud Euroopa Liidu raha kasutamise reegleid.
Lätis on enne kohalikke valimisi saabunud vaikuse periood, kui agitatsioon on keelatud. Kui proovida üldistada probleeme ja poliitilist suunda väljaspool Riiat, siis on see väga keeruline, sest igal pool on oma lähenemine ja omad probleemid. Siiski on Lätis nii, et n-ö ühe tänava sõprad ei saa kandideerida, vaid nimekiri peab olema kas mõne partei või parteiühenduse oma.
"Seal, kus on oma linnapea, saab partei ka parlamendivalimistel parema tulemuse," sõnas Vidzeme partei esimees Vents Armands Krauklis.
"Seetõttu on mõistetav, et võimuparteid panustavad palju. Neil on ka riigipoolne rahastus piisavalt suur. Läti eripära on see, et meil on ka kohalikud või regionaalparteid. Näiteks minu Vidzeme partei kandideerib kaheksas omavalitsuses. Nii pakume valijaile alternatiivset otsustusvõimalust," lisas Krauklis.
Lätis on püütud muuta poliitilist maastikku selgemaks ja võib juhtuda, et tulevikus saavad näiteks parlamenti kandideerida vaid parteid, kus on üle tuhande liikme, praegu on nõue 500. Kohaliku omavalitsuse juhtidelt hakatakse aga nõudma riigisaladuse luba.
"Lätis on uus seadus, mis sätestab, et kui linnapeale või tema asetäitjale ei anta riigisaladuse luba, võib nad ametist tagandada. Daugavpilsis võib ka nii juhtuda. Keegi ei oska öelda, mis siis edasi saab," märkis Krauklis.
Küsitlused näitavad, et vähemalt viiendik valimisealistest kodanikest pole otsustanud, kas nad üldse valima lähevad. Lätis on üsna tavapärane, et paljud teevad valiku viimasel minutil või ei tee üldse. Valitsusparteidele on laupäevased valimised usaldushääletus.
Seimi liige ja Ühinenud Nimekirja esinumber Riias Maris Sprindžuks rõhutas, et valimised näitavad rahva suhtumist valitsusse.
"Usun, et valimised näitavad – rahva suhtumine peaministriparteisse Uus Ühtsus on kõvasti muutunud. Ühiskond ootab teisi ideid ja liidreid," sõnas ta.
16 protsenti valijaist kasutas eelhääletamise võimalust. Kõige enam Eesti piiriäärse Valka valla elanikud. Valkale järgneb Riia, kuid Rezeknes on oma hääle andnud poole vähem inimesi.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"