Oluline Vene agressioonisõjas Ukrainas teisipäeval, 10. juunil kell 18.15:

- Moskva teatel vahetasid Venemaa ja Ukraina veel sõjavange;

- Venemaa uued õhurünnakud tabasid Kiievit ja Odessat;

- Zelenski kutsus maailma Venemaa rünnakutele vastama;

- Ukraina droonirünnakud peatasid Venemaa lennujaamade töö;

- Venemaa teatas 102 Ukraina drooni tõrjumisest;

- Rutte: NATO toetab Ukrainat praegu ja tulevikus;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit.

Moskva teatel vahetasid Venemaa ja Ukraina veel sõjavange

Venemaa ja Ukraina vahetasid teisipäeval veel sõjavange, teatas Venemaa kaitseministeerium, täpsustamata vangide arvu.

Vahetuses lepiti kahe poole vahel kokku eelmisel nädalal Istanbulis toimunud kõnelustel ning esmaspäeval viidi läbi esialgne alla 25-aastaste vangide vahetus.

Moskva kaitseministeerium teatas, et viimases üleandmises vabastatud venelased viibivad praegu Valgevenes ning nad saadetakse Venemaale arstlikule ülevaatusele ja taastusravile.

Varem teatas Kreml, et on juba mitu päeva valmis alustama sõjas langenud Ukraina sõdurite surnukehade üleandmist, kuid Kiiev arutab veel üksikasju.

Tuhandete surnukehade kavandatud üleandmine oli Istanbuli kõneluste teine ​​käegakatsutav tulemus. Kõnelused jätkusid eelmisel kuul pärast enam kui kolmeaastast pausi, kuid vaherahu suunas pole läbirääkimistel edusamme tehtud.

Venemaa on teatanud, et on valmis Kiievile üle andma enam kui 6000 Ukraina sõduri surnukehad ja vastu võtma kõik Vene sõdurite surnukehad, mille Kiiev suudab tagastada.

Kremli esindaja kõnelustel Vladimir Medinski ütles aga laupäeval, et Vene pool ilmus kokkulepitud vahetuspunkti 1212 Ukraina sõdurite surnukehadega, kuid ei leidnud Ukrainast kedagi, kes oleks neid vastu võtnud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Moskvat "räpase poliitilise mängu mängimises".

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval: "Lõplikku arusaama pole. Kontakti võetakse, numbreid võrreldakse. Niipea kui lõplik arusaam on saavutatud, loodame, et see vahetus toimub."

Venemaa uued õhurünnakud tabasid Kiievit ja Odessat

Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva järjekordse suure õhurünnaku Ukrainale, võttes sihikule pealinna Kiievi ja sadamalinna Odessa, tappes vähemalt kolm ja haavates vähemalt 12 inimest.

Teisipäevaöised rünnakud järgnesid Venemaa seni suurimale droonirünnakule Ukrainas, mis toimus esmaspäeval ning milles nähakse Moskva vastust Ukraina korraldatud droonioperatsioonile Vene sõjalennuväljade vastu 1. juunil, kui hävitati hulk Vene strateegilisi pommitajaid.

Ukraina relvajõudude teate kohaselt lasi Venemaa öösel Ukraina pihta 322 erinevat õhurünnaku vahendit. Ukraina õhuväe väitel õnnestus õhutõrjel kahjutuks teha 282 sihtmärki.

Alates esmaspäeva õhtust lasid Vene väed Kurski, Šatalovo, Orjoli, Millerovo ja Primorsko-Ahtarsk piirkonnast välja 315 erinevat tüüpi rünnakudrooni ja imitaatorit. Lisaks tulistati Voroneži oblastist välja kaks ballistilist raketti KN-23 ning Kurski oblastist viis tiibraketti Iskander-K. Rünnaku peamine sihtmärk oli Kiiev.

Kella üheksase seisuga oli Ukraina õhutõrje kahjutuks teinud 284 vaenlase õhuvahendit, millest 220 lasti alla tulerelvadega ja 64 võeti alla elektrooniliste vahenditega. Sealhulgas tehti kahjutuks kõik seitse raketti.

Lisaks Kiievi ründamisele tabasid Vene väed ka Odessat, kus sai pihta elumaja, ning kahjustada sünnitushaigla, kiirabijaam ja ühe ettevõtte hoone.

Teisipäeva ennelõunaste andmete kohaselt sai öistes õhurünnakutes Ukrainale surma kaks inimest ja 13 haavata.

Kiievis sai surma üks ja vigastada neli inimest. Enim said kahjustada Darnitski, Oboloni, Ševtšenko ja Golosejevi rajoon. Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas öösel, et linna Ševtšenko rajoonis süttis mitu autot, Obolonis kukkusid mehitamata õhusõiduki rusud ühe kooli territooriumile. Veidi hiljem teatati Ševtšenko rajoonis süttinud elumajast, kus viga saanud naine vajas meditsiinitöötajate abi.

Odessas hukkus kaks meest ja vigastada sai vähemalt kaheksa inimest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et teisipäevaöine Venemaa rünnak oli üks suurimaid rünnakuid Kiievi vastu.

Ööl vastu esmaspäeva, 9. juunit, lasi Venemaa Ukraina pihta 479 drooni ja 20 erinevat tüüpi raketti. Õhukaitseväed suutsid kahjutuks teha 479 sihtmärki. Kiiev ja Rivne kannatasid õhurünnakutes kõige rohkem.

Nii Ukraina kui Venemaa eitavad tsiviilelanike ründamist sõjas, mida Venemaa alustas Ukraina vastu enam kui kolm aastat tagasi. Kuid konfliktis on hukkunud tuhandeid tsiviilisikuid, kellest valdav enamik on ukrainlased.

Zelenski kutsus maailma Venemaa rünnakutele vastama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus teisipäeval Ameerika Ühendriike ja Euroopat üles vastama Venemaa uutele massilistele droonirünnakutele Ukraina vastu. Ööl vastu teisipäeva tabas Ukrainat üle 300 Vene drooni ja seitse raketti, esmaspäeval oli Vene õhurünnak veel massiivsem.

"On oluline, et sellele ja teistele sarnastele Venemaa rünnakutele ei oleks vastuseks maailma vaikimine, vaid konkreetne tegevus. Ameerika tegevus, millel on vägi sundida Venemaad rahule. Euroopa tegevus, millel pole muud võimalust kui olla tugev," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias. 

Ukraina president lisas, et kaks tema riigi pihta lastud raketti olid valmistatud Põhja-Koreas. 

Russian missile and Shahed strikes drown out the efforts of the United States and others around the world to force Russia into peace. For yet another night, instead of a ceasefire, there were massive strikes with Shahed drones, cruise and ballistic missiles. Today was one of the… pic.twitter.com/t3uEzzoCsL

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 10, 2025

Ukraina droonirünnakud peatasid Venemaa lennujaamade töö

Venemaa peatas ööl vastu teisipäeva Ukraina droonirünnakute tõttu rohkem kui kümne lennujaama töö.

Ajutiselt peatasid lennud kõik neli Moskva peamist lennujaama ning riigi suuruselt teise linna Peterburi Pulkovo lennujaam. Lisaks katkestasid ohutuse tagamiseks lendude vastuvõtmise ja väljumise veel üheksa linna lennujaamad, teatas Venemaa tsiviillennundusamet Rosaviatsia.

Teiste hulgas peatasid öösel tegevuse Iževski, Kirovi, Saraatovi, Kaasani ja Nižnekamski lennujaam.

Venemaa teatas 102 Ukraina drooni tõrjumisest

Venemaa õhutõrjeüksused hävitasid öö jooksul kokku 102 Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium, mis teatab traditsiooniliselt ainult allatulistatud droonidest, mitte Ukraina väljasaadetud mehitamata lennumasinate koguarvu.

Ligi pooled droonidest hävitati Ukrainaga piirneva Brjanski oblasti kohal, teatas ministeerium. Kolm drooni tulistati alla Moskva oblasti ja kaks Leningradi oblasti kohal.

Regioonide kubernerid, kes kirjutasid rünnakutest Telegramis, ei teatanud rünnakute tekitatud kahjudest.

Rutte: NATO toetab Ukrainat praegu ja tulevikus

NATO liitlased jätkavad Ukraina toetamist tema kaitsesõjas Venemaa agressiooni vastu ja seisavad Ukraina kõrval kõigis tulevastes väljakutsetes, ütles alliansi peasekretär Mark Rutte esmaspäeval .

"Seda selleks, et tagada Ukraina võime heidutada edasisi agressiooniakte," jätkas Rutte oma Londonis peetud kõnes.

"[Vene] President Vladimir Putin ei käitu nagu keegi, kes oleks rahust huvitatud. Venemaa jätkab tsiviilobjektide ründamist Ukrainas päeval ja öösel. See on vägivald vägivalla enda pärast. Toetame täielikult USA presidendi Donald Trumpi jõupingutusi verevalamise peatamiseks," sõnas peasekretär.

"Ukraina rahvas väärib õiglast ja kestvat rahu. NATO praktiline ja poliitiline toetus Ukrainale jätkub. Meie pikaajalise toetuse eesmärk ei ole sõja pikendamine. Selle eesmärk on aidata Ukrainal end täna kaitsta ja ennetada igasugust tulevast agressiooni. NATO seisab Ukraina kõrval praegu ja läbi eelseisvate väljakutsete," kinnitas Rutte.

Samal ajal rõhutas peasekretär, et oma geopoliitilistest vastastest tugevam olemiseks peavad NATO riigid arendama tipptehnoloogiaid tuginedes eelkõige Ukraina lahinguvälja kogemustest saadud õppetundidele.

"Oma vastastest ees püsimiseks peame arendama ja kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid. Need võivad olla kulutõhusad ja anda sama efekti kui traditsiooniline sõjaline nii-öelda raske metall. Ukraina lahinguväljadel hävitavad õigesti kasutatud ja vaid nelisada dollarit maksvad droonid kaks miljonit dollarit maksvaid Vene tanke," seletas Rutte.

Haagis 24.–25. juunini toimuv NATO tippkohtumine keskendub kolmele peamisele prioriteedile: liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamine, kaitsetööstuse toetamine ja sõjalise toodangu suurendamine ning sõjalise abi jätkamine Ukrainale.

Budanov: Venemaa täiustas Põhja-Korea rakette

Venemaa on Põhja-Korealt saadud ballistilisi rakette KN-23 oluliselt täiustanud nig nüüd tabavad need sihtmärke surmava täpsusega, ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov usutluses väljaandele The War Zone (TWZ).

Väljaanne meenutas, et Põhja-Korea esimene Venemaale tarnitud partii rakette KN-23, tuntud ka kui Hwasong-11, osutus äärmiselt madalakvaliteetseks. Ukraina prokuratuuri aruande kohaselt kaldus umbes pool neist mitte ainult trajektoorilt kõrvale, vaid ka plahvatas õhus.

Sellest ajast alates on Budanovi sõnul Venemaa abiga neid oluliselt täiustatud ja need tabavad nüüd sihtmärke surmava täpsusega, andes Venemaale väga vajaliku lähiraketi tüübi Ukraina ründamiseks, märkis TWZ.

Samas ei täpsustanud Budanov, mida rakettides täpsemalt muudeti.

"Alguses, kui need Venemaale üle anti, lendasid nad mitmekilomeetrise kõrvalekaldega, kuid nüüd tabasid need sihtmärki täpselt. See on Venemaa ja Põhja-Korea spetsialistide ühistöö tulemus," ütles ta.

Ta märkis ka, et Venemaa varustab Põhja-Koread tehnoloogiaga vastutasuks elavjõu ja relvade tarnimise eest.

"Õhurelvade moderniseerimine jätkub – kaugmaa õhk-õhk-raketid. Spetsiaalsed tehnoloogiad allveelaevadel. Kahjuks ka ballistilised raketid, mis kannavad tuumalõhkepead."

Budanov lisas ka, et on olemas kokkulepped Garpija ja Geran tüüpi droonide (Iraani Shahed-136 droonide Vene versioon) tootmisüksuste loomiseks Põhja-Koreas ning see toob kaasa muutusi Põhja- ja Lõuna-Korea vahelises sõjalises tasakaalus.

Varem teatasid õhujõud, et venelased moderniseerivad ballistilisi rakette Iskander, mis vähendab õhutõrjesüsteemide Patriot tõhusust.

Venelased kasutavad KN-23 rakette innukalt Ukraina vastu suunatud massirünnakutes. Nii rünnati  ka ööl vastu teisipäeva Ukrainat 300 raketi ja drooniga, sealhulgas kahe ballistilise raketiga KN-23, mis lasti välja Voroneži oblastist, ja viie tiibraketiga Iskander-K, mis lasti välja Kurski oblastist.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 998 080 (võrdlus eelmise päevaga +960);

- tankid 10 919 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 768 (+9);

- suurtükisüsteemid 28 982 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1412 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1183 (+0);

- lennukid 416 (+2);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 40 057 (+239);

- tiibraketid 3330 (15);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 51 455 (+107);

- eritehnika 3912 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.