Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristjan Lill rääkis, et inimesed ei mõista nende relvade ohtu ja jõudu. Ta tõi näiteks möödunud kuu juhtumi Tapal, kus hukkus konflikti käigus õhklasu pähe saanud mees.

"Võib selline mulje jääda, et need on kuidagimoodi mänguasjad – mida nad tegelikult ei ole. Näiteks õhkrelvale meil mingisugust algenergia – see on siis energia, mis jõuga kuul relvast väljub – piirmäära ei ole. Et võib ka täiesti vabalt selline 20 džauli jõuline algenergia seal olla, mis relvast välja tuleb. Tegelikult selline kuul võib vabalt läbistada ka vineeri," selgitas Lill.

"Kindlasti see probleem on. Kahjuks on meil ka traagilisi juhtumeid, kus siis on seda õhkrelva kasutatud ja on fataalselt see ka lõppenud," lisas prokurör.

Ka Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares nentis, et aasta-aastalt kujunevad Eestis järjest suuremaks probleemiks just relvataolised esemed ehk õhkrelvad ning mängu- ja stardipüstolid, millest väga suur osa on ehitatud äravahetamiseni sarnaseks päris püstolile.

"Relvaomanikud teavad, et relva avalikus ruumis näidata ei tohi. Ta peab olema sul kaetud, varjatud, välja arvatud politsei ning kaitseväelased vormis. Tava-, nii-öelda need signaalrelva ja õhkrelva ostjad seda ei tea ja see ongi üks osa, miks nad vehivad sellega tänava peal," lausus Vares.

"Teine hästi suur probleem on, et neid stardipüstoleid on väga lihtne ümber ehitada. Neid täna kasutab kuritegelik maailm juba väga laialdaselt. Me iga nädal vähemalt saame kätte ühe ümberehitatud stardipüstoli. Ehk siis need relvad on üliohtlikud ja neid peame võimalikult kiiresti hakkama ka kuidagipidi reguleerima."

Vares ütles, et eelmisel aastal sai PPA üle 1500 väljakutse, kus inimesed nägid või arvasid, et keegi toimetab tulirelvaga. Ta lisas, et selle aasta jooksul on ainuüksi Põhja prefektuuris algatatud juba kümme kriminaalmenetlust, kus inimene on käidelnud ebaseaduslikku tulirelva.

Nii Vares kui ka Lill prokuratuurist ütlesid, et esiteks ei tohiks üldse müüa relvi ja neile identseid koopiaid suvalistes poodides, vaid ikkagi ainult relvapoes.

"Meie ootus ja lootus on, et ikkagi õhkrelvadele tuleks teatavad jõupiirangud. Täna  meil põhimõtteliselt sellist piirangut ei ole. Nüanss oleks kindlasti ka see, et toimuks selline e-koolituse formaadis õpe, mille järel oleks ka üks kirjalik test, mille läbimisel tulevane relvaomanik saabki õiguse ID-kaardi alusel relvapoest omale õhkrelva soetada," rääkis Lill.

Samuti soovib prokuratuur, et relvataolised maketid muutuks värviliseks. "Et laadal mänguasja riiulis ei oleks meil üks-ühele relvakoopiat, mida on võimalik ka lastel osta."

Keskmine vabamüügist soetatav õhupüss tulistab kuuli välja umbes 25-džaulise jõuga. Võrdluseks, sõjamängu Airsoft relvad, mis kasutavad ühe- kuni maksimaalselt 2,5-džaulist jõudu, kuid võivad sellegipoolest tugevalt viga teha.

Siseministeerium on juba alustanud tegevusi, et hakata piirama õhkrelvade ja signaalpüstolite müüki, aga ka relvataoliste esemete kasutamist. Kui müügikohtade arvu piiramist on eksperdid pidanud mõistlikuks, siis õhkrelvade puhul plaanitav võimsuse piirang keelaks suurema osa praegu müüdavaid relvi.

Aprillikuise teadmise järgi oli plaanis relvaseaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu sel suvel kooskõlastamiseks esitada.