Hinnatõus Eestis püsib keskpanga prognoosi järgi tänavu tootmiskulude ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,4 protsendini. Kahel järgmisel aastal peaks hinnakasv jääma kolme protsendi juurde.

Eesti Pank tõdeb oma värskes prognoosis, et andmed Eesti majanduse käekäigu kohta sel aastal on mõneti vastukäivad. Statistikaamet korrigeeris esimese kvartali majanduskasvu kiirhinnangu 1,2-protsendiselt tõusult 0,3 protsendi suuruseks languseks.

"Kui selle näidiku kohaselt tabas möödunud aastal alanud majanduse taastumist tagasilöök, siis teisalt viitavad tööstustoodangu ja ekspordi jõuline kasv ning elektritootmise ja ehitusmahtude suurenemine majanduse jätkuvale elavnemisele. Samas suunas osutavad erasektori laenuaktiivsus uute tehingute rahastamiseks, hõive languse pidurdumine ja jaemüügi mahu kasv," kommenteeris keskpank.

Edasine majanduskasv tuleb raskelt. Kasvu soodustavad Eesti Panga analüüsi kohaselt madalamad intressimäärad ja -kulud, odavam energia, aga ka alarakendatud tootmisvahendid ja töötajad, mis võimaldavad tellimuste lisandudes tootlikkusel kiiresti suureneda. Tellimuste hulga kasvu on oodata koos välisnõudluse paranemisega, kuigi see toimub kaubanduspiirangute tõttu aeglasemalt, kui varem eeldati.

USA tolli- ja kaubanduspoliitikal näeb keskpank Eestile piiratud mõju. Tuntavam mõju avaldub kaudselt, teiste eksporditurgude kaudu.

Majanduse aeglane taastumine ei tõota hõive kiiret suurenemist ja töötuse vähenemist. Palgakulud ja keskmine brutokuupalk jätkavad kasvamist, kuid senisest aeglasemalt. "Järgmisel aastal kaob nn maksuküür, mis jätab majapidamistele rohkem raha kätte ja ostujõu kosumist toetab ka hinnatõusu mõningane aeglustumine," prognoosib Eesti Pank.

Hinnatõus püsib tänavu tootmiskulude suurenemise ja maksutõusude tõttu kiire. Eesti Pank nendib, et ettevõtted kannavad praeguseks suurenenud palga- ja muud tootmiskulud oma toodete ja teenuste hindadesse edasi ja koos mootorsõiduki registreerimistasu kehtestamise ning käibemaksu ja aktsiiside tõusudega kerkib tänavu hinnatase 5,4 protsenti. Järgmisel aastal taandub inflatsioon keskpanga prgnoosi järgi kolme protsendi lähedale ja püsib eeldatavasti samal tasemel ka ülejärgmisel aastal.

"Hinnasurvet leevendavad palgakasvu aeglustumine, euro tugevnemine, nafta madalam hinnaootus ning toidutoormete mõõdukam hinnatõus või mõnel juhul isegi hinnalangus," lisas Eesti Pank.

Koalitsioonileppe mõju majandusolukorrale

Eesti Pank märgib ka, et muutused valitsuse koalitsioonileppes võivad mõjutada majanduse väljavaadet. Koalitsioonileppes plaanitud muutustest on täpsemalt võimalik hinnata kaitsekulude suurendamise ja julgeolekumaksu seaduse muudatuste mõju. Nende rakendamine suurendaks eelarve puudujääki umbes 1,5 protsenti SKP-st.

"Rahvusvaheline majanduskeskkond on endiselt habras ja selle võimaliku halvenemise korral võib eelarve seis kujuneda praegu prognoositavast veelgi pingelisemaks. Riigirahanduse pikemaajalist väljavaadet silmas pidades on endiselt oluline, et valitsus ja parlament otsiksid viise võlakoormuse ja intressikulude kasvu pidurdamiseks," soovitavad Eesti Panga analüütikud.

2027. aastaks võib riigi intressikulu ulatuda 320 miljoni euroni ehk 0,7 protsendini SKP-st, moodustades juba 1,6 protsenti valitsemissektori kogukuludest. Seda on rohkem kui näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve ettevõtluse arendamiseks.

"Lähtuda võiks põhimõttest, et eelarvepositsioon ei halvene järgmistel aastatel rohkem, kui on täiendavad kaitsekulud. Kui kaitsekulud püsivad kõrgel tasemel pikema aja vältel, siis tuleks neile leida püsiv kate riigi jooksvatest tuludest," lausuvad analüütikud.

Kattai: Eesti majandus liigub paranemise kursil

"Väga paljud näitajad osutavad sellele, et Eestis toimub majanduse taastumine, majandus liigub tõusujoones, küll üsna vaoshoitult, aga siiski. Ekspordi maht on suurenemas, tööstusel läheb paremini, jaemüük läheb tõusujoones, nii et võib küll öelda, et Eesti majandus liigub paranemise kursil," sõnas Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai "Aktuaalsele kaamerale".

LHV pank pakub välja veidi tagasihoidlikumad arvud, kuid kasvu ootavad nemadki.

"LHV on teinud mitu erinevat majandusprognoosi stsenaariumit, sest väljavaated ongi segased. Meie stsenaariumid varieeruvad 0,7 portsendist 1,7 protsendini. Kõige tõenäolisem on ilmselt see, et majandus kasvab vahemikus 0,7 - 1,3 protsenti. 1,3 protsendine kasv on meie baastsenaarium," lausus LHV panga majandusanalüütik Triinu Tapver.

Kõige suuremaks murekohaks Eesti majanduses on keskpanga hinnangul jätkuvalt kiire hinnatõus, mis ulatub sel aastal oodatavalt 5,4 protsendini.

"Kui mõelda sellele, mis on kõige suurem murekoht Eesti majanduse juures, siis see on üsna kiirelt tõusev hinnatase, tänavu umbes 5,5 protsenti. Kõige suuremat hinnatõusu põhjustavad toiduainete kallinemine ja rääkida tuleb ka maksutõusudest, nüüd suve keskpaigas tuleb käibemaksutõus, mis hoogustab inflatsiooni taas," ütles Kattai.

Samuti teeb muret kasvav riigivõlg ja eelarve defitsiit, mis kerkib keskpanga hinnangul järgmisel aastal 2,4 protsendini.

"Kui me vaatame riigieelarve seisu, siis see on olnud püsivalt puudujäägis ja meie prognoos näitab, et puudujääk kestab ja suisa süveneb. Kui tahame riigirahandust pikemas perspektiivis näha korda saamas ja seda, et intressikulud ei suureneks, on vaja, et puudujääki tõmmatakse koomale ja liigutakse tasakaalus eelarve suunas," sõnas Kattai.

Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et eelarve puudujääk on muret tekitav.

"See probleem on väga tõsine, aga veel tõsisem on see hüsteeria maksude aadressil. See on ju seotud sellega, kui hästi me suudame oma eelarvet kokku saada. Maksud ei ole kindlasti olnud meie majanduse lämmatajad, nagu on olnud meeleolud. Küll aga meie perspektiiv eelarve puudujäägi ja võlgade suhtes on muret tekitav," ütles Ligi.