Rail Balticu Eesti põhitrassi võtmelõikude ehitus algab järgmisel aastal

Rail Balticu põhitrassi võtmelõikude ehitustööd algavad järgmisel aastal, kuid juba praeguseks on valminud kõik seitse ökodukti ja 16 ristmikku 26-st ning neljapäeval avati Ülemistel uus ooteplatvorm.
Tallinnas Ülemistel avati neljapäeval Rail Balticu Linda rahvusvahelise reisiterminali esimene osa – uus ooteplatvorm.
Kõige hoogsam ehitustöö peaks algama järgmisest aastast. Rail Baltic Estonia pressiesindaja Silvia Pärmann ütles ERR-ile, et põhitrassiehitus jaguneb mitmeks etapiks ning vältab 2026.–2030. aastal. Juba praeguseks on valmis kõik seitse ökodukti: Kalevi, Loone, Saustinõmme, Urge, Lepplaane, Selja ja Tagadi.
Ristmikke on vaja rajada kokku 26 ja neist on praeguseks valminud 16. Lisaks on ehitamisel kümme ristumist.
Mais sõlmis Rail Baltic Estonia ka Ülemiste terminali ehituslepingu ning hoone valmib aastal 2028.
"Soodevahe-Muuga trassi osas oleme sõlmimas projekteerimislepingut järgmisel nädalal, ehitus seal algab 2027 ja ühendus Muuga sadamaga valmib aastal 2030," lisas Pärmann.
Mai keskel allkirjastati lepingud kahe rahvusvahelise konsortsiumiga, mis viivad ellu Eesti osa põhitrassi kaks võtmelõiku. Esimene leping puudutab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust ja selle maksumus on 394 miljonit eurot.
Teine leping katab Pärnu–Ikla lõigu täieliku projekteerimise ja ehitamise ning selle maksumus on 332 miljonit eurot. Alliansi juhtivpartner on Prantsusmaa ettevõte Bouygues Travaux Publics.
"Lepingu sõlmimise järel algab ligikaudu aasta kestev arendusetapp, mille jooksul koostavad alliansid detailse tööplaani, hangivad vajalikke ressursse, täpsustavad tehnilised lahendused ja valmistavad ette ehitusgraafikud. Pärast seda on kavandatud aktiivse ehitustegevusega alustamine," selgitas Pärmann.
Rail Baltic peaks valmis saama ja kasutusele võetama 2030. aasta neljandas kvartalis. Siis peaks raudteel algama reisijate- ja kaubavedu.
Mais ilmnes, et Läti ei pruugi oma osa Rail Balticu trassist 2030. aastaks valmis saada ning peab reaalseks oma lõigu trassist alles 2035. aastaks valmis ehitada. Eesti jätkab sellest hoolimata plaaniga seatud tähtajaks raudtee valmis saada.
Toimetaja: Karin Koppel