Teisipäeval sõnas Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs, et lõunanaabri jaoks oleks reaalne ehitada oma lõik Rail Balticu trassist valmis alles aastaks 2035, mitte aga 2030, nagu näeb ette plaan, sest vahepeal on mitu aastat rahalist auku.

Kuldar Leis rääkis kolmapäeval "Ringvaates", et on saanud teateid nii Baltimaade juhtidelt kui ka Läti taristuministrilt, et Rail Balticu projekt on plaanis valmis saada endiselt 2030. aastaks.

"Eile toimus tõesti Eesti parlamendi opositsiooni poolt kohale kutsutud Läti opositsiooni liikmega kohtumine, kus lätlased ütlesid, et nemad Rail Balticut 2030. aastaks valmis ei saa. Tund aega tagasi vestlesin Läti taristuministriga ja lisaks veel nägin just värsket kirja, kus Eesti ja Läti peaministrid ning Leedu president on kirjutanud, et endiselt on eesmärk 2030. aasta Rail Baltic valmis saada," ütles Leis.

Taristuminister lisas, et kinnitust ta küll anda ei saa, et Läti graafikus püsib, kuid see-eest jätkab Eesti omapoolsete töödega usinalt.

"Läti taristuminister ütles, et peab uskuma ametlikku infot nende käest, kes selle tööga tegelevad. Kas projekt valmib 2030. aastaks Lätis, seda ma kinnitada ei saa, aga Eesti teeb oma osa 2030. aastaks valmis. See sõnum, mis Läti valitsuselt tuli, on, et praegu on ka ende plaan 2030. aasta," sõnas Leis.

Ühtlasi kinnitas taristuminister, et Lätit aidatakse vajadusel järele, kuna Eesti on nii ehituse kui ka projekteerimisega kaks aastat ehitusgraafikust ees.

"Me saame 2030. aastaks oma osa valmis ja kui Läti ei suuda teha oma osa, siis meie rongid hakkavad sõitma ikkagi Eesti-siseselt ja sellepärast on ka praegu arutlusel riigisiseste rongide hange. Rail Balticu suur plaan on tõesti see, et me saaksime sõita Varssavisse, aga samaväärne on ka meie siseriiklik osa ehk me saame liikuda oma väiksemate jaamade vähemal Tallinnast Pärnuni kuni Häädemeesteni. See on üks pool - reisijad. Teine pool on kaubavedu, kolmas on julgeolek," lausus Leis.

Lisaks tõi taristuminister välja, et projekti ei tasu pausile panna kuniks Läti oma plaanidega järele jõuab ning seda seetõttu, et Eestis on üleüldine liiklus Pärnu suunal kõige kehvem.

"Tegelikult on tänaseni olnud Pärnu suund kõige nukram. Maanteed on sinna vähem väljaehitatud kui Tartu või Narva suunal. Pärnu suuna arendamine on igal juhul tähtis," sõnas Leis.