ÜRO riigid nõudsid USA ja Iisraeli vastuseisust hoolimata kohest relvarahu Gazas
ÜRO Peaassamblee võttis neljapäeval ülekaaluka enamusega vastu mittesiduva resolutsiooni, milles nõutakse kohest, tingimusteta ja püsivat relvarahu Gaza sektoris ning sinna abisaadetiste lubamist, mida Iisraeli väed on juba nädalaid takistanud.
Peaassamblee 193 liikmest toetas resolutsiooni 149 riiki, vastu oli 12 – nende hulgas USA, Iisrael ja Ungari - ning erapooletuks jäi 19 maad. Resolutsioon pandi Peaassambleele hääletusele pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid vetostasid eelmisel nädalal ÜRO Julgeolekunõukogus sarnase algatuse, mida olid toetanud kõik ülejäänud 14 nõukogu liiget.
Eesti hääletas Peaassamblee resolutsiooni poolt sarnaselt valdava enamuse Euroopa Liidu riikidega, kellest lisaks Ungari vastuhäälele jäid erapooletuks veel Slovakkia, Tšehhi ja Rumeenia.
#BREAKING
— UN News (@UN_News_Centre) June 12, 2025
UN General Assembly ADOPTS resolution that demands an immediate, unconditional and permanent ceasefire in the war in #Gaza.
In favor: 149
Against: 12
Abstain: 19 pic.twitter.com/HSZhxsY8Ru
Resolutsioonis nõutakse Palestiina islamistliku terrorirühmituse Hamas poolt Gazas hoitavate Iisraeli pantvangide vabastamist, Iisraelis kinnipeetavate Palestiina vangide tagasisaatmist ja Iisraeli vägede täielikku väljaviimist Gaza sektorist.
Resolutsioon mõistab ka teravalt hukka tsiviilelanike näljutamise kasutamise sõjapidamismeetodina ning humanitaarabi ligipääsu ebaseadusliku keelamise ja tsiviilelanikelt ellujäämiseks hädavajalike esemete äravõtmise, sealhulgas abi kohaletoimetamise ja ligipääsu tahtliku takistamise.
Iisraeli ÜRO suursaadik Danny Danon ütles Peaassambleel, et resolutsioonis öeldu on laim ja kutsus riike üles mitte osalema selles, mida ta nimetas farsiks, mis õõnestab läbirääkimisi pantvangide vabastamiseks ega mõista hukka Hamasi.
"Tuleb tunnistada, et kuna te ei seadnud relvarahu tingimuseks pantvangide vabastamist, ütlesite te igale terroriorganisatsioonile, et tsiviilisikute röövimine toimib," sõnas ta.
ÜRO Peaassamblee resolutsioonid ei ole siduvad, kuid neil on kaalu, kuna need peegeldavad globaalset vaadet küsimusele, mida käsitlevad. Organisatsiooni varasemaid nõudmisi Iisraeli ja Hamasi võitlejate vahelise sõja lõpetamiseks on eiratud. Erinevalt ÜRO Julgeolekunõukogust ei ole ühelgi riigil Peaassamblees vetoõigust.
Hääletus toimus enne järgmisel nädalal toimuvat ÜRO konverentsi, mille eesmärk on taaselustada rahvusvaheline surve Iisraeli ja palestiinlaste vahelise kahe riigi lahenduse saavutamiseks. USA on kutsunud teisi riike üles mitte osalema Prantsusmaa ja Saudi Araabia korraldataval konverentsil.
2023. aasta oktoobris nõudis Peaassamblee 120 poolthäälega Gazas viivitamatut humanitaarrahu. 2023. aasta detsembris hääletas 153 riiki viivitamatu humanitaarrelvarahu nõudmise poolt. Seejärel, 2024. aasta detsembris, nõudis see 158 poolthäälega viivitamatut, tingimusteta ja püsivat relvarahu.
Sõda Gazas on möllanud alates 2023. aastast, pärast seda, kui Hamasi võitlejad tapsid Iisraeli andmete kohaselt 7. oktoobri rünnakus Iisraelis 1200 inimest ja viisid umbes 250 pantvangi tagasi enda kontrolli all olnud enklaavi. Paljud tapetutest või vangistatutest olid tsiviilisikud.
Iisrael vastas Hamasi üllatusrünnakule sõjalise kampaaniaga, milles on Gaza tervishoiuvõimude andmetel hukkunud üle 54 000 palestiinlase. Nende sõnul on rünnakute raskust kandnud tsiviilisikud ja tuhanded surnukehad on siiani hoonete rusude all.
Praeguseks on Gaza sektorit, kus elab enam kui kaks miljonit inimest, haaranud humanitaarkriis ja ÜRO on hoiatanud näljahäda eest, sest abi sinna on ka pärast seda, kui Iisraeli lõpetas hiljuti 11-nädalase blokaadi, kõigest tilkhaaval kohale jõudnud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters
