"Nälg leiab aset otse meie silme all. Näljahäda peatamiseks ja tagasipööramiseks on vaja kiiresti tegutseda," öeldi kommünikees. "Kõiki piiriületuspunkte ja teid tuleb kasutada abi Gazasse saatmiseks ... [ja] jaotuspunktides tuleb hoiduda surmava jõu kasutamisest," seisis pöördumises, millega lisaks 19 EL-i riigile olid oma toetuse andnud ka Austraalia, Kanada, Island, Jaapan, Norra, Šveits ja Ühendkuningriik.

Samas näitab aga see, et Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Saksamaa, Ungari, Poola ja Rumeenia välisminister otsustasid deklaratsiooniga mitte liituda, et ehkki ühenduses kasvab rahulolematus Iisraeli tegevuse suhtes, pole lootustki sel teemal ühtses poliitikas ning võib-olla ka sanktsioonides kokku leppida, tõdes EUobserver.

Väljaanne meenutas, et EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas sõlmis juulis Iisraeli välisministri Gideon Sa'ariga kokkuleppe toidu sisselaskmiseks vastutasuks sanktsioonide edasilükkamise eest. Riikide teisipäeval avaldatud hoiatus, milles mainitakse nälga, viitab aga kokkuleppe läbikukkumisele.

EUobserver tõi esile, et ÜRO defineerib näljahäda kui äärmist toidupuudust vähemalt 20 protsendis leibkondadest, ägedat laste alatoitumust üle 30 protsendil lastest ja vähemalt kahte surmajuhtumit 10 000 inimese kohta päevas.

Rahvusvahelises meedias ilmunud kajastuste kohaselt peaks see piir olema Gaza sektoris ületatud. ÜRO teatas juba juuli lõpus, et tema ekspertide hinnangul on vähenalt kaks näljale viitavat kriteeriumi Gazas täidetud.

Iisrael on pärast palestiina terroriorganisatsiooni Hamas 2023. aasta 7. oktoobri terrorirünnakut Gaza sektorisse tungides tapnud üle 61 600 inimese, sealhulgas ka toidujagamispunktides puhkenud vägivalla käigus. Teisipäeval sai toidujagamispunktides surma veel 73 inimest.

Asjaolu, et Iisraelil on EL-is endiselt kaheksa sõpra, viitab aga sellele, et võimalus sanktsioonide kehtestamiseks on ka pärast peaaegu kahte aastat kestnud sõda endiselt ähmane, tõdes EUobserver.

Euroopa Liit peab praegu läbirääkimisi Iisraelile antavate toetuste peatamiseks oma teadusprogrammis Horisont kui sümboolset esimest sammu, kuid suur blokeeriv vähemus tähendab, et EL-i Nõukogu ei ole valmis edasi liikuma ei Horisondi programmi ega ka ambitsioonikamate valikute osas, nagu EL-i kaubandussoodustuste külmutamine Iisraelile.

Enamik teisi EL-i sanktsioonide variante, näiteks Iisraeli ministrite musta nimekirja kandmine, nõuaks ühehäälsust, mis muudab need veelgi vähem tõenäoliseks.

Iisraeli suursaadik Euroopa Liidu juures Haim Regev lükkas väljaandele Politico antud intervjuus tema riigi suunas tehtud kriitika tagasi, naeruvääristades EL-i plaane.

"Nüüd oleme punktis, kus EL või mõned elemendid soovivad peatada osa Horisondist või millestki muust. Ma ei ole mures," ütles ta. "Me oleme põhimõtteliselt EL-i unistuste naaberriik. Me oleme demokraatia ning migratsiooni ja geiõigustega meil probleeme pole," lisas ta. "Iisrael on piirkonnas ainus tegutseja, kes teenib otseselt EL-i huve," ütles Regev.