Iisraeli rünnak Iraanile raputas turge

Iisraeli ööl vastu reedet alustatud rünnak Iraanile viis maailma aktsiaturud langusesse ja tõstis nafta hinda ning ajendas investoreid liikuma turvalisemate varaklasside poole nagu kuld ja Šveitsi frank.
Sõjategevuse eskaleerumine Lähis-Idas, mis on maailma üks peamisi naftatootmispiirkondi, lisab finantsturgudele uut ebakindlust ajal, mil USA presidendi Donald Trumpi agressiivne ja muutlik kaubanduspoliitika on maailmamajandusele niigi survet suurendanud, tõdes uudisteagentuur Reuters.
Turu reaktsioon Iisraeli tegevusele oli kiire. Toornafta hind tõusis ühel hetkel koguni 14 protsenti, Brenti tulevikutehingute hind oli kell 5.41 Greenwichi (8.41 Eesti) aja järgi tõusnud 5,43 dollarit, ulatudes 74,79 dollarini barreli kohta ja USA toornafta hinnaindeksi WTI futuuride hind tõusnud 5,55 dollarit, 73,59 dollarini barreli kohta.
Kulla hind tõusis 3444,06 dollarini untsi kohta, viies selle aprillikuu rekordilise 3500,05 dollari lähedale.
Aktsiahinnad langesid
USA aktsiahinnaindeks S&P E-mini futuurid langesid 1,6 protsenti ja Nasdaqi futuurid 1,7 protsenti. Euroopa-ülese indeksi STOXX 50 futuurid langesid 1,7 protsenti.
Jaapani aktsiaindeks Nikkei kaotas 1,1 protsenti, Lõuna-Korea indeks KOSPI langes 1,3 protsenti ja Hongkongi Hang Seng vähenes ühes protsendi võrra.
"Geopoliitiline eskalatsioon lisab niigi haprale meeleolule veel ühe ebakindluse kihi," ütles Saxo investeerimisstrateeg Charu Chanana, lisades, et toornafta ja turvaliste varade hinnad jäävad tõusutrajektoorile, kui pingete kasv jätkub.
Globaalsed aktsiaturud olid languse ootuses juba aprilli algusest saadik toimunud peaaegu katkematu tõusu valguses, mis viis MSCI All-Country World indeksi sel nädalal kõigi aegade kõrgeimale tasemele, ütles MooMoo strateeg Jessica Amiri sõnul. "Nüüd saab rasva maha lõigata," ütles ta. "Näib lihtsalt, et see on katalüsaator, mis tõenäoliselt aktsiahindu langetab," tõdes Amir.
Huvi ka dollari ja frangi vastu
Turgudel kiirustati ostma ka USA riigivõlakirju sooviga liikuda turvalisematesse varadesse, mis viis 10-aastaste võlakirjade tootluse ühe kuu madalaimale tasemele, 4,31 protsendini.
Mõnda kauplejat köitis dollar kui varjupaik, kusjuures dollariindeks tõusis 0,6 protsenti, jõudes 98,277-ni ning korvates suurema osa neljapäevasest märkimisväärsest langusest.
Ka Šveitsi frangi järele oli nõudlus, kuid selle hind jäi dollari suhtes samaks, ehk 0,8107 franki ühe dollari eest. Teine turvaline varjupaik - Jaapani jeen - langes 0,1 protsenti, peatudes 143,71 jeenil dollari kohta. Euro kurss langes 0,6 protsenti ja üks euro maksis hommikul 1,1521 dollarit, kaotades suurema osa oma 0,9-protsendisest öisest hüppest, millega euro kurss jõudis kõrgeimale tasemele alates 2021. aasta oktoobrist.
Briti naelsterling langes dollari suhtes 0,6 protsenti, makstes 1,3540 dollarit ning olles tõusnud päeva alguses kõrgeimale tasemele - 1,3613 dollari juurde - alates 2022. aasta veebruarist.
"Kauplejad on nüüd ärevil täieulatusliku Lähis-Ida konflikti väljavaadete pärast," ütles City Indexi vanemturuanalüütik Matt Simpson. "See hoiab ebakindluse ja ka volatiilsuse kõrgel tasemel."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters