Rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital küsis 2023. aastal Tartu Ülikooliga sõlmitud lepingu alusel rahvastikuregistrist tuhandete lastetute ja lasterikaste Eesti naiste andmed - isikukoodid, e-postiaadressid ja telefoninumbrid ning saatis neile küsitluse isiklike ja delikaatsete küsimustega. AKI hinnangul ei täitnud Pere Sihtkapital isikuandmete töötlemise nõudeid piisaval määral ja trahvis sihtasutust 30 000 euroga.

Pere Sihtkapital ei nõustunud AKI otsusega ning pöördus kohtusse. Kuigi kohtus uuriti tõendeid ja tunnistajad andsid ütlusi uuringu läbiviimise asjaolude kohta, ei andnud Harju maakohus oma otsuses sisulist hinnangut andmekaitsealastele rikkumistele, vaid keskendus küsimusele, kas juriidilist isikut saab karistada, kui pole tuvastatud konkreetset füüsilist isikut, kes rikkumise toime pani. 

Kohus leidis, et karistusseadustiku § 14 toonane sõnastus ei olnud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning sihtasutus ei saanud eeldada, et teda võidakse vastutusele võtta.

Riigikohus leidis, et juriidilise isiku tuletusliku vastutuse küsimuses Euroopa kohtult eelotsuse küsimine ei ole väärteoasja peatse aegumise tõttu enam asjakohane. Eelotsuse küsimist oli taotlenud ka Pere Sihtkapital ise juba kohtumenetluse alguses, kuid ka Harju maakohus jättis toona selle rahuldamata, leides asi on võimalik lahendada ka olemasoleva Euroopa Kohtu praktika pinnalt.

Samuti ei pidanud riigikohus vajalikuks küsida Euroopa kohtult eelotsust väärtegude aegumistähtaegade tõlgendamise osas, sest selles küsimuses oli riigikohus juba varem seisukoha kujundanud.

Pere Sihtkapital taunib AKI käitumist peale kohtuprotsessi lõppu

Pere Sihtkapitali nõukogu esimees Katrin Kiisk ütles AKI väiteid kommenteerides, et ei vasta tõele nagu oleks andmekaitsealaste etteheidete õiguslik külg jäänud kohtus sisuliselt läbi arutamata.

"Maakohtus uuriti tõendeid ja tunnistajad andsid ütlusi uuringu läbiviimise asjaolude kohta. Kuna kohus leidis, et väärteomenetlus tuleb lõpetada, siis süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtuvalt kohtuotsus sisulisi asjaolusid ei käsitlenud, nagu on ka kohtuotsuses selgitatud. Pere Sihtkapital taunib AKI lähenemist, et vaatamata õigeksmõistvale kohtuotsusele, käsitletakse uuringute läbiviimist jätkuvalt Pere Sihtkapitali süüdistaval viisil. See ei lähe meie hinnangul kokku õigusriigi põhimõtetega ja AKI rolliga Eesti õiguskaitse süsteemis," rääkis Kiisk.

Ta avaldas lootust, et jõustunud kohtuotsus toob siiski õigusrahu.

"Loodan väga, et sihtkapitali suunal kõlanud süüdistused jäävad nüüd minevikku ning saame jätkata sealt, kus töö pooleli jäi. Kolmandat aastat järjest rekordmadala sündimuse tingimustes on lastetuse ja lasterikkuse uurimise vajadus muutnud veelgi aktuaalsemaks. Varasemalt kogutud andmestik on paraku kustutatud, aga metoodika on võimalik taastada ning uuringut uuesti alustada. Kindlasti konsulteerime sel juhul nii AKI kui ka teiste asjakohaste ametiasutustega, nagu tegime tegelikult ka eelmisel korral, sest korrektne asjaajamine on olnud alati meie eesmärgiks," rääkis Kiisk.

Kiiski sõnul tuleks vältida olukorda, et mingid Eesti ühiskonda puudutavad küsimused muutuvad tabuteemaks, mida ei julgetagi käsitleda.

"Mõistame, et lastetus on tundlik teema. Ühest küljest seetõttu, et osadel inimestel, kes lapsi väga soovivad, pole see mingil põhjusel õnnestunud. Teisalt on kasvav trend, et ei soovitagi lapsi saada, nagu on näidanud mujal läbi viidud uuringud. Vastuseis Eesti olukorra kaardistamisele paistabki tulevat eelkõige sellest ühiskonnaosast, kuigi muretsemiseks pole põhjust. Eestis on reproduktiivõigused jätkuvalt kõigile tagatud. Uuringu eesmärk pole kedagi survestada vaid saada ülevaade ühiskonnas asetleidvatest muutustest, neid paremini mõista ning arvesse võtta," selgitas Kiisk.

2023. aasta augustis tekitas avalikkuses vastukaja Pere Sihtkapital SA poolt Tartu Ülikooli kaudu tellitud uuring, mida viis läbi uuringufirma RAIT Faktum & Ariko OÜ.  Uuring keskendus lastetute naiste hoiakutele ja sisaldas tundlikke isikuandmeid, sealhulgas teavet sissetulekute, hariduse, elutingimuste, seksuaalharjumuste, poliitiliste vaadete ning usuliste ja maailmavaateliste veendumuste kohta. Uuring viidi läbi nõusolekupõhiselt ja osalejad pidid vastamiseks eelnevalt kinnitama, et on valmis vabatahtlikult uuringus osalema. Pere Sihtkapital peatas uuringu läbiviimise ja kustutas kõik andmed vahetult peale seda, kui meedias kirjutati kahtlustest seoses uuringu läbiviimise õiguspärasusega.

Andmekaitse inspektsioon alustas uuringuga seoses järelevalvemenetlused Tartu Ülikooli, SA Pere Sihtkapitali ja RAIT Faktum & Ariko üle, kontrollimaks andmetöötluse vastavust seadusele. Uuringu osas tehti kaks ettekirjutust ja seejärel algatati väärteomenetlus.   

Juhtumist ajendatult võttis inspektsioon vaatluse alla rahvastikuregistrist andmete väljastamise protsessi laiemalt ning algatas järelevalve siseministeeriumi üle.

2024. aasta juunis määras inspektsioon sihtasutusele väärteotrahvi 30 000 eurot. Sihtkapital kaebas otsuse edasi.

13. mail 2025 tühistas Harju maakohus trahviotsuse ning lõpetas menetluse. Inspektsioon esitas otsuse peale kassatsioonkaebuse.