Euroopa Komisjon esitas kuu aja eest plaani kuidas loobuda Vene energia impordist.

"Me tahame teha seda viisil, et ühelgi liikmesriigil ei tekiks tarnekindlusega muresid. Me tahame hoida hindu nii madalal kui võimalik," lausus Euroopa Komisjoni energeetika volinik Dan Jorgensen.

See plaan ei nõua liikmesriikide ükshäälset heakskiitu, kuid nõuab siiski enamuse toetust. Teisisõnu ei saa üksikud riigid, nagu Unagri või Slovakkia, kätt ette panna.

"Ülejäänutega on seisukoht väga selge. Aeg on lõpetada, aeg oleks olnud juba ammu," ütles Eesti energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Praegu andsid liikmesriigid siiski vaid põhimõttelise heakskiidu. Pikaajalistest gaasiostu lepingutest loobumine nõuab tugevat juriidilist alust.

"Pikaajaliste lepingutega on ka tegelikult komisjoni ettepanekus üleminekuperiood 2027. aasta lõpuni. Neid tõesti päevapealt lõpetada on keeruline. Küll on võimalik enam-vähem päevapealt lõpetada spot turu lepingud," lisas Sutt.

Lõpliku heakskiidu saab Vene energiast loobumise plaan tõenäoliselt alles sügisel. Kui komisjon loodab palju taastuvenergiale, siis üha enam liikmesriike sooviks ka rohkem panustada tuumaenergiale.

"See on suur samm, et nüüd enamus liikmesriike on ise tuumaenergia poolt või tunnistavad, et tuumaenergia on tähtis energiaallikas," sõnas Rootsi energeetikaminister Ebba Busch.

Nende seas on ka nüüd Saksamaa loodavad Prantsusmaa ja Rootsi. Hispaanias aprilli lõpus toimunud ulatuslik voolukatkestus on ka prantslaste sõnul tõestus, et tuumaenergiata ei saa.

"Tuumaenergia juhitavus on erakordselt väärtuslik, sest kogu Euroopa elektrisüsteem vajab seda juhitavust," ütles Prantsusmaa energeetikaminister Marc Ferracci.