Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas rääkis, et ministeerium on jõudnud kliimaseaduse ehk kliimakindla majanduse seaduse protsessiga praegu nii kaugele, et huvirühmadega on keerulisemad kohad läbi arutatud.

"Praegu tegelemegi viimaste täiendustega. Kohtumised said eelmisel nädalal ringi peale, nüüd me kaalume ettepanekuid ja arutame neid võimalikke täiendusi," ütles ta.

Eelmine kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) sai kliimaseaduse eelnõu mäletatavasti valmis sügisel ning tutvustas seda detsembris ka eelmisele valitsusele. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonilt eelnõu toona aga heakskiitu ei saanud.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles juba mais Vikerraadio saates "Uudis+", et 2040. aastaks seatud kliimaeesmärkides on riik ambitsiooni võrreldes sügisega langetanud.

Kui sügisel valminud eelnõu eesmärk oli vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga 82 protsenti, siis nüüd soovitakse heitkoguseid vähendada 80 protsenti.

See tähendab ümber arvutatuna, et võrreldes sügisega lubaks ministeerium 2040. aastal atmosfääri paisata umbes kümnendiku võrra rohkem kasvuhoonegaase.

Remmelga sõnul kohandatakse 2040. aasta kliimaeesmärke mõeldes eeskätt energeetikasektorile.

"Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja siht toota 2040. aastaks energiat süsinikuneutraalselt. Me arvestame, et juhitavates võimsustes (näiteks gaasijaamad – toim.) mingis osas fossiilkütuseid ikkagi suure tõenäosusega ka kasutatakse," rääkis Remmelgas.

Seda, kas lisaks energeetikasektorile vähendatakse 2040. aasta kliimaeesmärki ka mõnes teises sektoris, on Remmelga sõnul alles kaalumisel.

2030. aastaks peaks aga kasvuhoonegaaside heitkogused olema väiksemad, kui kliimaministeerium sügiseses eelnõus plaanis.

Nimelt oli sügiseses eelnõus kirjas, et 2030. aastaks ei tohi kasvuhoonegaaside heitkogused ületada 2022. aasta taset. Praeguses huvirühmadele tutvustatud eelnõus on aga kirjas, et heitkogused ei tohi ületada 2023. aasta taset.

Kuna 2023. aastal vähenes Eesti süsinikuheide aasta varasemaga võrreldes üheksa protsenti, siis tähendab see, et ka 2030. aastal tohivad heitkogused olla väiksemad.

Kliimaministeeriumist öeldi, et eeskätt ei käigi jutt siinkohal mitte senisest ambitsioonikamast kliimaeesmärgist, kuivõrd lihtsalt hetkeolukorra säilitamisest. See tähendab, et nii nagu sügiselgi, pakub ministeerium välja, et kasvuhoonegaaside heitkogused ei tohiks järgmise viie aasta jooksul suureneda, aga nad ei pea tingimata ka vähenema.

"Me jälgime, et me ei teeks vähem, kui me juba oleme ära teinud," rääkis Remmelgas.

Kümne aasta pärast ehk 2035. aastal lubaks kliimaministeerium atmosfääri paisata aga umbes sama palju kasvuhoonegaase, kui ka sügisel plaaniti.

"2035. aasta varasemas eelnõu versioonis oli meil tegelikult põlevkivist elektri tootmisega arvestatud ja seda ka piisava puhvriga. 2040. aasta osas oli aga tõesti see eesmärk päris ambitsioonikas, et meil ka juhitavad võimsused (näiteks gaasi- või põlevkivijaamad – toim.) oleksid süsinikuneutraalsed. Me näeme aga, et seda võib olla keeruline saavutada nii, et see ei pane sektorile täiendavat survet ja ei mõjuta seeläbi ka hinda," ütles Remmelgas.

Eesti esitas lõpuks Euroopa Komisjonile kliima- ja energiakava

Eesti valitsus kinnitas ning saatis eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni poole teele lõpuks ka riikliku energia- ja kliimakava, mille valitsus oleks tegelikult komisjonile pidanud saatma juba eelmise aasta juulis.

Politico kirjutas mai keskel, kuidas lisaks Eestile oli mais kava esitamata veel ka Belgial, Poolal, Horvaatial ja Slovakkial ning kuidas Euroopa Komisjon ähvardas riike juba ka rikkumismenetluse alustamisega.

Riikliku energia- ja kliimakava eesmärk on näidata Euroopa Komisjonile, kuidas plaanitakse kokku lepitud kliima- ja energiaeesmärke täita. See on komisjonile üks peamisi allikaid, mille järgi hinnata, kas liit on endale võetud kliimaeesmärkide täitmisega graafikus.

Kuigi Euroopa Komisjon soovib liikmesriikidelt teada, kuidas ja kui palju plaanitakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid tulevikus vähendada, siis Eesti mingit sellist teavet Euroopa Komisjonile ei andnud. Komisjonile esitatud kava on hoopis kokkuvõte Eesti senisest tegevusest.

Laura Remmelga sõnul venis kliima- ja energiakava esitamine niivõrd kaua, sest seda ei saanud esitada enne, kui kliimaseaduse ja energiamajanduse arengukavaga pole jõutud piisavalt kaugele.

"Me ei ole veel tagasisidet komisjonilt saanud, aga eks me pidime arvestama sellega, et see energia- ja kliimakava esitamise ajakava ei läinud hästi kokku meie kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsessiga ja me pidime selle olemasolevatele andmetele tuginedes ära esitama," märkis Remmelgas.

Nii näiteks toob valitsus komisjonile esitatud kavas välja, et Eesti on teinud energeetikas olulisi samme eesmärkide poole liikumisel. Nende sammude hulgas on muu hulgas ka 2022. aastal riigikogus kokku lepitud eesmärk, et 2030. aastal toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui Eestis aastas kokku tarbitakse.

ERR kirjutas eelmisel nädalal, kuidas Eesti on nüüd sellest eesmärgist hakanud vaikselt loobuma ning ka peaminister Kristen Michal tunnistas "Esimeses stuudios", et seda eesmärki ei ole enam realistlik täita.

Eesti on loobunud mitmest senisest kliimaeesmärgist

Erinevalt kaks aastat tagasi avalikkusele esitatud energia- ja kliimakava mustandist ei leia uuest energia- ja kliimakavast näiteks enam eesmärki vähendada 2035. aastaks süsihappegaaside netoheidet kaheksa miljoni tonnini.

Valitsused on alates 2021. aastast igal kevadel heaks kiitnud tegevuskava, kuidas saavutada "Eesti 2035" strateegias ette nähtud sihte. Kuigi sel kevadel valitsus seda tegevuskava ei ole üle kinnitanud, on valitsused eelneval neljal aastal selle kaheksa miljoni tonni eesmärgi ka tegevuskavas kokku leppinud.

Uues energia- ja kliimakavas ei ole enam ka eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Riigikogu otsustas selle eesmärgi seada 2017. aastal, kuid loobus eesmärgist 2023. aastal.

"See kinnitab seda, et Eesti plaanib taganeda varem vastu võetud kliimaeesmärkidest," tõdes Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.

Vilbiks rääkis, et Eestimaa Looduse Fondi jaoks ei ole iseenesest oluline, kas kliimaeesmärgid lepitakse kokku just energia- ja kliimakavas, kuid oluline on, et need kiiremas korras kokku lepitaks ja seadusesse saaks.

"Seni need eesmärgid, mida me oleme kliimaseaduse protsessis näinud, on jäänud väga tagasihoidlikuks, taganevad varasematest eesmärkidest ja ei aita meil ikkagi piisava kiirusega kliimamuutusi leevendada. Eesti ei oleks neid eesmärke vastu võttes praegu kooskõlas ka Pariisi kliimaleppega. Kui teised riigid samamoodi nii madalaid eesmärke seaks, siis me jõuaks globaalselt kuskil kolmekraadise temperatuuri soojenemiseni," ütles Vilbiks.

Tööandjate keskliidust ei õnnestunud ERR-il esmaspäeval kommentaari seoses riikliku energia- ja kliimakava või kliimaseadusega saada.