Pea kolm aastat tagasi, 2022. aasta augusti lõpus kiitis varem tuuleenergiaettevõtete jaoks töötanud Kaja Kallase valitsus, koosseisus Reformierakond, Isamaa ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, heaks seadusemuudatuse, mis tõstis Eestis 2030. aastal toodetud taastuvelektri ambitsiooni 40 protsendilt 100 protsendile Eestis tarbitud elektrist.

Riigikokku eelnõu pidama ei jäänud ja oktoobriks oli muutus seadusesse kirjutatud. Eesti oli siseriiklikult võtnud endale ambitsiooni, et pisut rohkem kui seitse aastat hiljem peaks riigis sama palju taastuvelektrit tootma kui Eestis elektrit kokku tarbitakse. See ei tähenda, et kõik tarbitud elekter peaks olema taastuv või Eestis toodetud, vaid ainult statistika loeb.

Eelnõu tulenes otseselt toonase koalitsioonilepingu punktist, kus oli täpselt selles kokku lepitud. Koalitsioonilepingus, mis sai allkirjad kuu aega varem.

Sisulist mõjuanalüüsi – kui palju ja kelle raha ning millal on vaja tootmisüksuste rajamiseks – eelnõu seletuskirjas ei olnud. Ega ka seda, kuidas võiks nõude täitmine Eestis üldse reaalne olla.

Seletuskiri näis, nagu olnuks see kirjutatud juurde läbianalüüsimata poliitilisele otsusele, muu hulgas öeldes: "Muudatusel on positiivne mõju tööealisele elanikkonnale ning sotsiaalsete mõjude osas peaasjalikult nendele, kes elavad piirkondades, kuhu kavandatakse taastuvenergeetika tootmisseadmeid nii maismaal kui merel."

Praegune seis

Möödunud aastal tarbiti Eestis 8,1 teravatt-tundi elektrit. Eestis toodeti elektrit 5,4 teravatt-tundi ehk 65,8 protsenti tarbimisest. Taastuvelektrit toodeti Eestis 41,7 protsenti tarbimisest ehk 3,4 teravatt-tundi. Laias laastus jaguneb tootmine nii, et kolmandik tuleb biomassi ja prügi põletades, kolmandik tuulest, kolmandik päikesest.

Taastuvenergia tootmine suureneb pidevalt. Alles avati 770 gigavatt-tundi ehk 0,77 teravatt-tundi aastas tootev Enefit Greeni Tootsi-Sopi tuule- ja päikesepark – kuigi võrku andis see elektrit, küll mitte täis mahus, juba möödunud aastal. Sunly ehitab Ristile aastas suurusjärgus 250 gigavatt-tundi ehk 0,25 teravatt-tundi tootvat päikeseparki.

Samas ei kasva tootmine piisavalt, et täita 2030. aastaks seatud taastuvelektri eesmärk. See pole muidugi üllatav. Möödunud aasta alguses juhtis samale tähelepanu riigikontroll.

Toonane Kaja Kallase valitsuse kliimaminister Kristen Michal ütles küll riigikontrollile vastuseks, et tema hinnangul saab eesmärk täidetud. "Täna see on ikkagi erinevate energeetikavaldkonna ja ka keskkonnavaldkonna hindajate prognoos, et me jõuame kenasti selle eesmärgini," ütles Michal mullu jaanuari lõpus.

Nüüdseks peaministriks ja Reformierakonna juhiks saanud Michal sama enam ei arva. Kolmapäeval "Esimeses stuudios" ütles ta Johannes Trallale, et 100 protsendi taastuvelektri tootmise eesmärk enam kokku ei tule.

"Siin pool aastat tagasi oli juba suhteliselt klaar, et seda eesmärki, et 2030 kõik 100 protsenti oleks taastuvenergia eesmärk täidetud, ei ole vähemalt selle tempoga realistlik saavutada," rääkis Michal, lisades samas, et eesmärk võiks olla saavutatav aastal 2033 või 2035.

Miks ei ole enam täidetav?

Mis on siis vahepeal muutunud? Esmalt kevadel otsustas valitsus, et ei korralda vähempakkumist meretuuleparkide rajamiseks, mille hind oleks suurusjärgu võrra kõrgem maismaatuuleparkidest ja toetusvajadus kuni 2,6 miljardit eurot. Esialgu tehti see samm küll otsust edasi lükates.

Ametlikult pole kavast loobutud, kuid Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingus on selle rajamise eelduseks kirja pandud Euroopa puhta tööstuse leppe alusel uute finantsinstrumentide välja töötamine. Ei midagi konkreetset või sarnast maatuule toetamisega.

Maatuulega on asi konkreetsem. Valitsuses on praegu eelnõu, mis volitaks Eesti põhivõrguhaldurit Eleringi läbi viima vähempakkumise maismaatuuleelektri turule toomiseks. Kokku plaanitakse hankida kuni kaks teravatt-tundi taastuvelektrit aastas dotatsiooniga kuni 20 miljonit eurot aastas – 10 aasta peale kuni 200 miljonit eurot.

Eelnõu seletuskirjas märgib selle koostanud kliimaministeerium, et taastuvenergia eesmärgi täitmiseks töösolevatest taastuvenergia üksustest ei piisa. Ministeerium hindab varem korraldatud oksjonite käigus lisanduvaks 2026. ja 2027. aastal kokku 1,32 teravatt-tundi taastuvelektrit aastas.

Pannes siia juurde kavandatud kuni kaks teravatt-tundi, mille vähempakkumine peaks välja kuulutatama tuleva aasta alguses, saame kokku maksimaalselt 3,32 teravatt-tundi aastast lisatootmist.

Pannes sinna juurde möödunud aasta 3,4 teravatt-tundi, tuleks ideaaltingimustes 2030. aastaks kokku 6,72 teravatt-tundi taastuvelektrit aastas.

Juhitamatu ehk tuul ja päike oleks sellest suurusjärgus 4,5 teravatt-tundi aastas ehk 67 protsenti tarbimisest.

Eelkirjeldatu saaks teoks tingimusel, et kõik töös olev ikka valmib ja viimane vähempakkumine ei jää mitte kuskil venima. Seejuures viimane eeldus on ka eelnõu enda koostajate hinnangul kahtlane ja ambitsioonika ajakava puhul nähakse reaalset võimalust, et asjad lähevad ajakavast aastaid üle.

Kui eeldada, et Eesti elektritarbimine jääb 2030. aastal praeguse kaheksa teravatt-tunni tasemele, on eesmärgist puudu 17,5 protsenti ehk 1,4 teravatt-tundi. Kui elektritarbimine peaks kasvama, oleks eesmärgist puudu rohkem.

Eesmärk 100 mõistlikkus

Kui Kristen Michal lõpetas koalitsioonikoostöö sotsiaaldemokraatidega ja Reformierakond jätkas valitsemist erakonnaga Eesti 200, pidi senine kliimaminister Yoko Alender riigikokku naasma ja uueks energia- ja keskkonnaministriks sai Andres Sutt. Võimuleppesse sai esmakordselt kirja konkurentsivõimelise elektrihinna tagamine.

Sutt palkas endale ka energeetikaeksperdist nõuniku, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikaprofessori Einari Kiseli. Kisel osaleb ka Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) uuendamises. Kinnitamata andmetel peaks ENMAK tooma endaga kaasa ka energiapoliitiliselt uusi tuuli, kui see lähiajal avalikuks saab.

Kisel ütles, et ta praegu ei soovi energeetikaplaane laiemalt avada. Kiseli kolleeg tehnikaülikoolist, majandusprofessor Kadri Männasoo on Eesti energeetikakavu majandusteaduse võtmes värskelt analüüsinud ja analüüsi tulemused on ka internetist leitavad.

Tema analüüs näitab, et kui Balti riigid täidavad oma deklareeritud eesmärgid, et saavutada aastane taastuvelektri toodang, mis on tarbimisega võrdne, maksaks see Eestile 100 miljonit eurot aastas lisaks.

Männasoo analüüsi kohaselt saaks Eestis madalaima elektrile tehtava kogukulu, kui mittejuhitavat elektrit ehk tuult ja päikest oleks suhestatuna tarbimisse 60-80 protsenti.

Mida suurem on mittejuhitava taastuvenergia osakaal, seda madalam on hind tarbijale, märgib Männasoo, kuid 80 protsendi täitumisel muutub püsikulu komponent nii suureks, et hinnad kuigivõrd edasi ei lange.

Samuti märgib ta, et suurema taastuvenergia tootmise puhul tootjate kasumimarginaalid kukuvad, jõudes 80 protsendi puhul tasemele, kus tekib hüppeline vajaduse kasv toetusteks.

Tartu Ülikooli majandusteaduste professor Urmas Varblane on Tallinna Tehnikaülikooli kolleegidega sama meelt, leides nende tööga tutvumise järel, et 100 protsendi eesmärk ei ole mõistlik. Neljapäeval eetris olnud Vikerraadio saates Reporteritund ütles ta Mirko Ojakivile, et asjad on energeetikas muutumas.

"Mulle tundub, et viimase kolme-nelja kuu jooksul on toimunud teatud mõtteviisi muutus. Teatud mantrad on kõrvale heidetud. Nüüd on saadud aru, et tegelikult loosungite ja aastate väljakuulutamine üksinda midagi ei muuda," rääkis Varblane.

"On hakatud mõtlema hoopis rohkem selles mõttes, milline on energiaportfell, mis meil on. Meil ei ole üks, vaid meil on mitu erinevat allikat, mis üksteist täiendavad ja teatud aegadel ka aasta käigus, kevadel-sügisel, on kättesaadav," märkis Varblane.

Varblane viitas ka Eesti Panga rahapoliitika ja mjandusuuringute juhataja Martti Randveeri varasemale uuringule, mis laias skaalas oli Männasoo uuringuga samadel tulemustel.

Randveer oma uuringus jõudis tulemusteni, et elektri madalaim kogumaksumus oleks Eestis, kui taastuvenergia osakaal Balti riikides oleks vahemikus 50-80 protsenti.

Peamine mure on selles, et juhitamatu taastuvenergia kannibaliseerib üksteise tulusust ja mida rohkem on taastuvenergiale soodsat tootmisaega, päikselist või tuulist ilma, seda rohkem võib tekkida vajadust tootmist piirata. Mis omakorda tõstab püsikulu komponenti hinnas.

Olukorda aitab pisut leevendada salvestusseadmete paigaldamine, aga ka nende eest tuleb maksta. Lisaks ei ole sellist salvestussüsteemi, millega suur hulk suvist elektrit kevadesse tuua.

Kliimaministeerium on ootel

Kliimaministeerium ei taha enne poliitilisi otsuseid võimalikest plaanide muutustest avatult rääkida. Ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles korduvalt, et tegutsetakse teadmises, et seadusesse kirjutatud 100 protsendi nõue kehtib.

"Me ei saa enda tööd selle järgi teha, et äkki läheb halvasti. Me teeme enda tööd selle järgi, missugune kohustus on meile seadusandja poolt peale pandud. Ja tänased märgid näitavad, et selle kohustuse täitmine ilmvõimatu ei ole," ütles Vaks.

Ta rääkis seda küll ERR-ile kolmapäeva päeval, enne, kui Michal "Esimeses stuudios" ütles, et seadusesse kirjutatud kohustuse täitmine kokku ei tule.

Küsimusele, kuidas peaks valmima eesmärgis ette nähtud 100 protsenti taastuvenergia tootmist Eesti tarbimiseks aastaks 2030, vastas Vaks erasektori dotatsioonivabadest investeeringutest rääkides.

"Seda arendaja peabki vaatama. Arutelu, mis meil siin arendajatega on olnud, täpselt seda peegeldabki. Igaüks paneb oma Exceli kokku, räägib rahastajatega, vaatab, kas need tingimused, mis meil siin on olemas, on sobilikud," märkis Vaks.

"Ma olen nõus sellega, et neid riske on üleval. Mina täna mürki ei saa võtta selle peale, et kindlasti 2030 100 protsenti täis on, aga see on see, mille nimel me täna töötame," lisas Vaks ja soovitas turuosalistega rääkida.

Sunly näeb head

Eestis taastuvenergiat arendava Sunly Eesti maajuht Klaus-Erik Pilar ütles, et taastuvenergia 2030 eesmärgi täitmine on täiesti võimalik.

Pilar rääkis ligi tunnises intervjuus peamise murena planeeringute kiirendamise vajadusest. Mis aga taastuvenergiat puudutab, siis kõlas tema jutt jätkuvalt optimistlikult ja elektrituru tuleviku majandusreaalsuse osas erinevalt neist teadlastest, kelle seisukohti ERR artiklis eelnevalt kajastas.

Ta tunnistas, et tõepoolest, kui suures kontsentratsioonis taastuvenergiat lisandub, võib see kõigi projektide tulusust vähendada, kuid ta näeb lahendusena aktiivset tootmisportfelli juhtimist, salvestuvõimsusi ja sagedusturul osalemist.

Pilari sõnul on hea, et Eestil on 100 protsendi taastuvelektri eesmärk tootmisest, sest see on sõnum, kuigi sinna jõuda võib olla keerukas.

"Ma olen nõus. See mingid kümned protsendid, enne 100 protsenti, on kindlasti rasked. Aga see ei tähenda seda, et eesmärki ennast peab sellisel deklaratiivsel tasemel kuidagi maha võtma," rääkis Pilar.

Ühe lahendusena nägi Pilar ka Eestis elektritarbimise kasvu. "Kui su väide on tõsi, et elektri hinnad ongi nii madalad, mis trendina tundub loogiline, siis on turumajanduslik loogika, et siia tuleb tarbimist ka juurde, kes tahab seda odavat elektrit tarbida," ütles Pilar.

Kuidas see haakuks eesmärgiga, mis on 100 protsenti tarbimisest, vastas ta, et 2031 ei pea ju 100 protsenti hoidma ja vähemalt oleks kaheksa teravatt-tundi tarbimist aastas kaetud.

Küsimusele, kas ta näeb, et Sunly oleks turu vastu teinud päikesepargi investeeringu, kui Eestis toodetud taastuvenergia oleks üle 80 protsendi Eesti elektri tarbimisest, vastas Pilar, et juhul, kui saaks elektri börsiväliselt ära müüa.

"Jällegi see oleneb sellest, kui sa vaatad ainult turuprognoose ja saadki ainult päev ette turule müüa, siis sellises olukorras nagu sa kirjeldad, tõenäoliselt mitte," ütles Pilar. "[Kui] sa saad sellele konkreetse projekti toodangule ostja kuskilt mujalt, mitte börsihinna vastu, see on [võimalik]."