Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 18. juunil kell 18.05:

- Zelenski kavatseb NATO tippkohtumisest isiklikult osa võtta;

- Kanada: USA blokeeris G7 jõulise avalduse Ukraina toetuseks;

- Kiievis tõusis hukkunute arv vähemalt 27 inimeseni;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit.

Zelenski kavatseb NATO tippkohtumisest isiklikult osa võtta

Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil on plaanis osaleda isiklikult 24.-25. juunil NATO tippkohtumisel Haagis, ütles presidendiameti allikas kolmapäeval.

NATO liikmed peaksid USA presidendi Donald Trumpi poolt survestatuna kokku leppima kaitsekulutuste olulises suurendamises.

"Otsus tehakse tippkohtumise eelsel õhtul. See on kõigest plaan," ütles allikas.

NATO diplomaatide ja ametnike sõnul on Zelenski kutsutud 24. juuni õhtul Hollandi kuninga korraldatavale ametlikule õhtusöögile, kus eeldatavasti osaleb ka Trump.

Zelenski võtab tõenäoliselt osa ka tippkohtumise raames toimuvast kaitsetööstuse foorumist.

Kuid Ukraina presidendi ja NATO 32 juhi vahel ametlikku töösessiooni, nagu see toimus eelmisel NATO tippkohtumisel Washingtonis, ei toimu.

Zelenski soovib, et NATO pakuks Ukrainale julgeolekugarantiisid Venemaaga sõlmitava võimaliku relvarahu või rahulepingu korral. Moskva on nimetanud seda vastuvõetamatuks.

Kanada: USA blokeeris G7 jõulise avalduse Ukraina toetuseks

Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumist võõrustava Kanada ametnik teatas teisipäeval, et USA blokeeris G7 jõulise avalduse Ukraina toetuseks. 

"Ühisavaldust ei tehtud, sest ameeriklased tahtsid asja lahjendada," ütles anonüümseks jääda soovinud Kanada ametnik.

USA  oli vastu Venemaa hukkamõistmisele, väites, et soovib säilitada oma vahendaja rolli Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

"See ei ole seisukoht, mille meie võtame. Ülejäänud kuus riiki leppisid kokku jõulisema sõnastuse panemises sellesse deklaratsiooni," ütles ametnik.

Ametnik ütles, et sama sõnastust kasutatakse nüüd võõrustaja Kanada peaministri Mark Carney kokkuvõttes tippkohtumisest.

G7 - Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja USA - pidasid oma esimese tippkohtumise alates Trumpi naasmisest Valgesse Majja.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski osales tippkohtumisel kutsutud külalisena ning lootis kohtuda ka Trumpiga, kuid USA liider lahkus juba esmaspäeval seoses Iisraeli-Iraani konfliktiga.

Kanada peaminister teatas 1,47 miljardi USA dollari suurusest uuest sõjalisest toetusest Ukrainale, mille hulgas on droonid ja helikopterid.

Carney kutsus avaldama Venemaale maksimaalset survet.

Carney ühines ka Suurbritanniaga sanktsioonide karmistamisel Venemaa niinimetatud varilaevastiku vastu, mida Moskva kasutab naftamüügile kehtestatud piirangutest kõrvale hiilimiseks.

Kiievis hukkunute arv kasvas vähemalt 28 inimeseni

17. juuni öösel Kiievi vastu toimunud Venemaa raketi- ja droonirünnakus hukkus vähemalt 28 ja sai vigastada vähemalt 134 inimest.

Hukkunute arv on pärast rünnakut olnud selgitamisel.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas kolmapäeval, et kinnituse on saanud 27 inimese surm, kuid lisas, et otsinguoperatsioon jätkub. 

Varem teatati, et Solomjanka linnaosas asuva üheksakorruselise hoone raketirünnaku tabamuskohal hukkus 23 inimest ja otsinguoperatsioonid seal jätkuvad.

Ta meenutas, et kolmapäevaks, 18. juuniks on Kiievis välja kuulutatud lein.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas rünnakut üheks kõige õõvastavamaks rünnakuks Kiievi vastu ning ütles, et öö jooksul lasti Ukraina suunas välja üle 440 drooni ja 32 raketti.

Venemaa kaitseministeerium kasutas tsiviilelanike ründamise puhul tavapärast sõnastust, öeldes, et rünnati sõjatööstuse rajatisi Kiievi piirkonnas.

USA mõistis teisipäeval hukka Venemaa ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukraina pealinnale Kiievile. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 007 160 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 10 947 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 22 845 (+31);

- suurtükisüsteemid 29 265 (+37);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1420 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1187 (+0);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 41 165 (+184);

- tiibraketid 3369 (+23);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 52 312 (+137);

- eritehnika 3916 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.