Eesti esimene ohuteavituse test maikuus tõi välja terve rea puudujääke – hoiatavad sõnumid hilinesid ja infoliin 1247 oli kättesaamatu. 121 sireenist vaid 70 käivitusid tõrgeteta, kuid viimaks on teada, mis õigupoolest juhtus.

"Suurem osa neist ehk 47 posti 121-st oli juhtmoodulite probleem. Mikrokiibid nendes juhtmoodulites olid Covidi pandeemiast. Siis, me teame, mikrokiipidega olidki tarne- ja kvaliteedi raskused. Nüüd tootjad on alustanud nende väljavahetamist ja me vahetame need välja kõigis postides," lausus SMIT-i äriteenuste juht Siim Türnpuu.

Kõik puudused on plaanis eemaldada suve jooksul. Hädaolukorras tekib aga suur koormus riigi infotelefonile. Test näitas, et nii suure koormuse jaoks polnud süsteem valmis ja häirekeskuski sai oma õppetunni.

"Me kindlasti ei osanud oodata, et meil vahemikus kell 2 kuni kell 3 päeval, mil see test aset leidis, 16-kordselt kõnede arv kasvas," nentis häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.

Siseministeerium töötab samal ajal välja uut süsteemi, mis võimaldab sõnumitel massiliselt ja kiirelt inimesteni jõuda. Selleks kasutatakse Cell Broadcasti tehnoloogiat, mis lubab ohusõnumi edastada loetud sekunditega.

"Teie mobiiltelefon hakkab tegema sireeniheli ja automaatselt ilmub ekraanile teavituse tekst. Selle juures on muidugi murekohaks, ka maailmas kõige rohkem räägitud mure, et tekst kipub ekraanilt ka kohe ära minema, kui kogemata ekraani puudutada," ütles siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas.

Järgmine üle-eestiline test, mis kõiki parendusi arvesse võtab, on planeeritud sügisesse.

"Kindlasti peame testima selle aasta sees veel terviksüsteemi ehk kõiki neid elemente, mida me testisime ka maikuus: sireenid, SMS-id, äpiteavitused, ERR-i kaudu liikuv teavitus," lausus päästeameti ohuteavituse juht Argo Kerb.

Päästeamet hindab, et seesuguseid ohukatseid võiks teha kaks kuni neli korda aastas. Loa peab selleks andma aga riigikogu, kus hädaolukorra seaduse muutmine on arutlusel. Seadus peaks jõustuma järgmise aasta suvel.