"Hilissügisel, oktoobris, oli selline mõnenädalane periood, kui me täheldasime droonide lennutamist kaitseväe linnakute ümbruses. Põhiliselt oli see tegevus Tapal ja Jõhvis," ütles kaitseväe mehitamata õhusõidukite valdkonna juht, kolonelleitnant reservis Arbo Probal.

Tema sõnul viis kaitsevägi droonide avastamisel läbi vajalikud toimingud, millest aga täpsemalt rääkida ei saa. "Kaitsevägi tuvastas need droonid, nägi ära, teostas oma toimingud, millest me eriti pikalt rääkida ei soovi, et infot [mitte] välja anda," ütles Probal.

Palvele natukenegi avada, mida droonide avastamisel tehti, vastas kaitseväe mehitamata õhusõidukite valdkonna juht: "No ütleme niimoodi, et me tuvastasime need droonid nii visuaalselt, kuna droonide tuled põlesid – arvatavasti taheti teada saada, kuidas me neid tuvastame ja mis on meie eskalatsiooniredel või kuidas me käitume. Samuti saime erinevate seirevahenditega kinnituse, et jah, need on droonid, mitte ei ole mingid muud lahendused. Osade droonilennutajatega on suheldud, osade droonilennutajate vastu on ka menetlust alustatud. Kõiki droone loomulikult alati ei saa alla võtta, aga jah, me tegelesime selle teemaga, me olime võimelised reageerima. Ma väga pikalt ja täpselt meie protseduure lahti ei tahaks teha."

"Meil on võimekused, on elektroonilised tõrjevahendid, ehk siis Eesti Vabariigi seadused võimaldavad teha elektroonilist segamist, mitte lubada drooni juhtsignaalil jõuda droonini, häirida seda – see on üks paljudest võimalustest. Kui mingil põhjusel me hindame seda ohtu suuremaks siis võime üle minna ka droonide füüsilisele hävitamisele, aga siiamaani seda meil vaja ei ole olnud," lisas drooniekspert.

Tegu võis olla kaitseväe testimisega

Küsimusele, kas tegemist võis siiski olla kaitseväe reaktsiooni testimisega, vastas Probal: "No see on üks võimalikest järeldustest jah, et mis me teeme. Igal asjal on mingi põhjus ja see võis olla üks, millega sooviti kaardistada meie tegevusi, saada aru, kuidas me reageerime, kuidas me nii-öelda seda redelit mööda üles liigume, kuidas ja kas me rohkem jõudusid toome ja kõike muud – see on ka see üks põhjus, miks me väga palju oma töömetoodikast rääkida ei taha. Ehk et kui nad muidu teada ei saaks, siis kui me nüüd siin hakkame pikalt lobisema, siis nad loevad lihtsalt ajalehest või kuulavad raadiost ja siis me ei ole oma eesmärki ikkagi täitnud."

Tähelepanuväärne on see, et drooniaktsioon Eestis toimus samal ajal, kui sarnased intsidendid juhtusid ka USA-s ja Ühendkuningriigis, ütles Probal.

"See lihtsalt pani meid sellele asjale rohkem peale vaatama. Keegi ei välista, et tegemist oli kokkusattumusega, aga kuna see toimus enam-vähem samas ajaperioodis, mitmes erinevas alas, siis tahtsime sellele rohkem peale vaadata ja sellepärast käskisime ka sõduritel, ohvitseridel, allohvitseridel rohkem tähelepanelikumad olla. Sellepärast see informatsioon ka väga tugevasti laiali läks," kommenteeris ta.

Hiljem rõhutas Probal siiski, et kaitseväe andmetel ei olnud tegemist vaenuliku luuretegevusega. "Aga me peame siiski valvsad olema," lisas ta.

Kaitsevägi jääb droonide ja nende lennutajate suhtes kidakeelseks

Kaitseväe esindaja jättis ebamääraseks selle, kui palju droone ja nende lennutajaid oli.

"Mõned olid. Lihtsalt erineval ajahetkel, kuna see oli pikem periood, siis erineval ajahetkel nad üles ja alla tulid. Arvudest ja kõigest muust operatiivjulgeoleku koha pealt, et mitte anda mingit tagasisidet välja ja et teine pool ei saaks potentsiaalselt järeldusi teha, kes seda oli kureerinud või planeerinud, siis ma neid numbreid ei ütleks," rääkis Probal.

"Väärteomenetlused on nende vastu algatatud ja nii palju ma võin öelda, et vähemalt seda kinnitust me ei ole saanud, et need mehed või naised, need lennutajad, oleks konkreetselt olnud seotud Vene Föderatsiooni luureteenistusega. Ehk siis seda kinnitust meile ei tulnud," rõhutas Probal.

Kaitseväe peastaabi pressiohvitser, leitnant Liis Vaksmann ütles ERR-i küsimusele, kas ja kuidas koheldi droone lennutanud inimesi, et konkreetsetest kaasustest detailselt rääkida ei saa, küll aga võib kaitsevägi üldistatuna teatada, et on inimesi kinni pidanud, üle kuulanud ja paaril korral ka määranud väärteo korras rahatrahvi.

"Seesuguses olukorras saab määrata kuni 200 trahviühiku suuruse karistuse," täpsustas Vaksmann. Sel aastal tõusis trahviühiku suurus seniselt neljalt eurolt kaheksale.

Kuna õhuruumis toimuvate rikkumistega tegeleb ka transpordiamet, küsis ERR ka nendelt oktoobris juhtunu kohta, mille peale vastas ameti pressiesindaja Kristiina Tilk: "Transpordiametil ei ole antud teemaga puutumust. Kaitsevägi ei ole transpordiametit antud juhtumi(te) menetlemisse kuidagi kaasanud."

Kaitseväekorralduse seaduse kohaselt on ka kaitseväel endal sellistes juhtumites menetlemisõigus.

Droonid olid poekaup

Aktsioonis kasutatud droonide omadustest rääkides ütles kaitseväe drooniekspert, et tegemist oli laiatarbedroonidega, mida saab osta tavapoodidest. "Mõned olid manipuleeritud, sest muidu GPS-lukk ei võimaldaks neil väeosa kohal lennata, kus on geograafiline piirangu ala. Ja kui on tegemist laiatarbedrooniga, siis ega ta väga kaugel sellest väeosast olla ei saa, kus ta üles läheb. Ehk siis midagi erilist ei olnud – tegemist oli põhiliselt riiulikaubaga," rääkis Probal.

Küsimusele, kas sellist droonide lennutamist kaitseväe objektide lähistel toimub pidevalt, vastas Probal: "Ei, see ei käi päris pidevalt, see oli üks periood, kus me [droonide lennutamist] fikseerisime. Sarnast perioodilist asja me oleme tegelikult kuulnud ka liitlaste kohta avalikest andmetest nii Ameerikas kui Suurbritannias, on olnud ka Rootsis selliseid intsidente tsiviillennuväljal. Me kuuleme tihti sellistest intsidentidest tsiviillennuväljal."

"Praegu me loeme seda isoleeritud sündmuseks, ehk see oli sellel ajaperioodil," lisas ta.

Samas on drooni-intsidente kaitseväel siiski ka varem olnud, tunnistas Probal ja tõi välja Ämari lennubaasi, mis on seoses seal startivate ja maanduvate lennukitega eriti tundlik ala.

Muudetakse seadust ja kaitseväe protseduure

Rääkides muutustest, mida sellised juhtumid on ajendanud kaitseväge tegema, tõi Probal välja algatused seaduste muutmiseks ning samuti kaitseväe-siseste protseduuride muutmiseks ja täiendamiseks

Kaitseväest on juba liikunud ministeeriumisse sisend lennuseaduse ja elektroonilise side seaduse ajakohastamiseks selle kohta, kes ja kuidas tohib sidesagedusi ja mis tingimustel segada: "Et me saaksime teatud asju teha proaktiivsemalt ja teatud asju teha võib-olla juba ennetavalt ja kiiremini reageerida. Pluss siis oma sisesed füüsilised protseduurid: täiendame oma võimekusi, kirjeldame paremini sõdurikaarti, mida, kus ja kuidas sõdur peab tegema, et ka neil oleks lihtsam; korrapidamisteenistuste juhendamine paremini, et nemad saaksid aru oma ülesannetest ja oma võimalustest. Ja loomulikult varustame kiirreageerijad, kes peaksid tegelema väeosa turvalisuse tagamisega natukene teises olukorras, vastavate vahenditega. See on see, mis me praegu teeme, ehk siis protseduurid, varustus ja juhised."

Samuti tehakse tema sõnul sel teemal koostööd ka teiste NATO liitlastega.

"NATO-s on olemas erinevad töögrupid, otsetõlkes väikese drooni vastaste tegevuste töögrupp, kus ma ka ise käin. Seal käib pidev informatsiooni, parimate praktikate ja parimate lahenduste jagamine kogu aeg. Ehk selles mõttes me ei ole nii-öelda isolatsioonis oma teadmiste ja muredega, see infovahetus käib kogu aeg," selgitas kaitseväe droonivaldkonna juht.

Droonilennutajatel soovitatakse kaitseväe objektidest eemale hoida

Probal tõdes ka seda, et sageli ei ole droonilennutajad endale selgeks teinud kehtivaid regulatsioone – kus tohib ja ei tohi droone lennutada. Kuna aga seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest, siis võib selline rikkumine minna kalliks maksma.

"Ehk siis meie sõnum on, mida me tahame väga toonitada, et palun vältida meie territooriumi lähedal lennutamist," kutsus drooniekspert üles. "Vältige kaitseväe lähedal lendamist, kaitseväe harjutuste lähedal lendamist, siis on juba pool võitu käes. Siis me saame tegeleda nendega, kes päriselt on pahatahtlikud, mitte nendega, kes on rumalad." 

"Esiteks annab see valehäiret. Kui inimene teadmatusest lennutab drooni, võib see anda meile vale indikatsiooni. Meie reageerime sellele ja lõpuks ei ole sellest kellelgi kasu – meie oleme oma ressurssi raisanud, inimene otsib oma drooni," lisas Probal. "Sest meie jaoks on ikkagi punane lipp, kui meie lähedal droon lendab."

Kui aga siiski kaitseväe lähedal mõni droon lendab, tuleb seda lähemalt uurida, rõhutas ta.

"[Siis] me peamegi triaaži tegema. Kui inimene oma teadlikkusega selle triaaži meie eest juba ise ära teeb, et ta ei lähe lendama, siis me saame hakata nii-öelda näpuga näitama, et tõesti tegemist on pahatahtliku või kuritahtliku isikuga ja ta ei lennuta seal ainult teadmatusest. Ehk terve mõistus aitab ka meil oma tööd paremini teha ja paremini valvas olla," märkis drooniekspert.