Vinski külas kaevab kopp umbes kolme meetri sügavust tõkestuskraavi, mis on osa Balti kaitsevööndi esimesest katselõigust, mida riik on rajamas. Maastikul jääb see kraav täpselt viivitusaia ja piiripostide vahelisele alale.

"Antud juhul tankitõrjekraav, millest me räägime, peatab vastase – see aeglustab nende tegevust ja kui nad sellest nii-öelda läbipääsu rajavad, siis nad on väga head sihtmärgid meie relvadele. Kraav on suures pildis neli meetrit lai ja kolm meetrit sügav. See pannakse enamasti nii-öelda omade poolele, et oleks veel lisatõkestus," sõnas kaitseväe diviisi pioneerijaoskonna ülem kolonelleitnant Ainar Afanasjev.

Tõkestuskraavid on osa Balti kaitsevööndi arendamisest, millesse RKIK investeerib sel aastal 4,4 miljonit eurot.

"Hetkel on rajamisel kuni neli kilomeetrit tõkestuskraavi. Kinnitamisel on kuni 28 punkri asukohad, mille me selle aasta sügiseks ka paika paneme ning kuni kümme ladustamisala," ütles RKIK Balti kaitsevööndi projektijuht Armin Siilivask.

Tõkestuskraavid rajatakse piiriribale vastavalt kaitseväe analüüsidele ja vajadustele. Maastikul saavad need olema osa piiriribataristust, mis rahuajal aitavad kaasa piiri valvamisele.

"See ei ole lihtne maanteekraav, vaid ikkagi sügav kraav. See ongi mingil määral viivitus ja aja võitmiseks, et me saaks reageerida sündmusele," lausus PPA Piusa kordoni juht Romet Niilus.

Tõkestuskraavid rajatakse nii riigi- kui ka eramaadele.

"Praegu rajatav lõik asub siseministeeriumi maa-alal. Teiste lõikude osas on projekteerimine pooleli ja projekteerimise järgselt saame teada, kui palju me peame eramaade omanike või siis KOV-ide maid kaasama. Kokkuleppe saavutamiseks on kolm varianti - kas ostame eramaaomanikult vajamineva lõigu, rendime või siis pakume vahetusmaad," lisas Siilivask.