Venemaa agressioon Ukrainas ning sõjakolded maailmas on meile meeldetuletuseks, kui tähtis on riigikaitse laiapõhjaline toimimine.

Riigikaitse ei tähenda üksnes sõjalist vastupanu, vaid eeldab valmisolekut kõigilt riigiasutustelt, erasektorilt ning kogu ühiskonnalt tervikuna. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) ülesanne on hoolitseda selle eest, et kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal oleks kaitseväel kasutada kogu kaitsetegevuseks vajalik varustus.

Piiratud ressursside tingimustes on see suur majanduslik väljakutse, mistõttu on tsiviilsektori toetus väga oluline. Kujutame ette, et kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras tekiks korraga vajadus 2000 veoauto järele. Kui need oleksid kogu aeg kaitseväe omanduses, kuluks ainuüksi autode soetamisele ja ülalpidamisele kümne aastaga enam kui 200 miljonit eurot. Pole just mõistlik rahakasutus.

Koostöö ettevõtetega võimaldab riigil suunata fookus oma põhiülesannete täitmisele ilma, et peaks kogu vajaminevat tehnikat ja materjale ise omama ja ülal pidama. Vastastikune valmisolek on võti kiireks reageerimiseks kriitilistes olukordades ning sellest võidab kogu ühiskond.

Üks tegevussuundi sõjalise kaitse käivitamisel on tsiviilsektori ressursside kiire ja efektiivne kasutusele võtmine kriisi- ja sõjaajal, mis peab toimima ülejäänud ühiskonna toimepidevust oluliselt kahjustamata. Kaitsevägi ja RKIK jagavad seda üliolulist vastutust ettevõtetega näiteks sõidukite ja muude tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike materjalide ja teenuste kasutusele võtmisel ning ühekordsete riigikaitseülesannete teostamisel.

Sellest tulenevalt oleme pöördunud Eesti ettevõtete poole, et teavitada neid nende omanduses olevate masinate võimalikust sundkasutusse võtmisest. Kuna tegemist on keeruka ja juriidiliste nüanssidega protsessiga, mis võib tekitada erinevaid tõlgendusi, peame vajalikuks seda avalikult selgitada.

Esiteks. Iga ettevõtja, kelle masinaid me koormame või kelle teenuseid me kriisiolukorras kasutame, on oluline osa laiapindsest riigikaitsest ning oleme väga tänulikud nende vastutulelikkuse eest. Ettevõtted näevad partneritena, et juba masinapargi pidev korrashoid aitab laiapindsele riigikaitsele kaasa. Aitäh teile!

Järgnevate aasta jooksul tahame teie toel ja kaasabil jätkata ning õppuste käigus läbi harjutada kriisiplaanide tõhustamist, sõidukite koormamist kaitseväe ja maakaitse üksustele määratud kogunemiskohtadesse, sõjaseisukorra ajal esmavajalike teenuste kaardistamist ja kasutuselevõttu ning tsiviiltoetuse registri arendamist selliselt, et riigi ja erasektori koostöö oleks võimalikult kasutajamugav ja jätkusuutlik.

Teiseks. Nagu Balti kaitsevööndis ei paigaldata rahuajal tankitõrjemiine, ei hakka riik rahuajal kelleltki ilmaasjata sõidukit kasutusse võtma. Samuti ei võeta sõidukit ära ka sõjaajal ilma, et omanik oleks sellest juba rahuajal teavitatud.

Selleks ongi saadetud ettevõtetele eelteavitusi, mis põhinevad liiklusregistri andmetel ja viitavad sellele, et teatud sõidukid võivad sobida kaitseväe vajadusteks. Eelteavitus algatab menetluse, mille käigus selgitatakse välja, kas sõidukil on sobivad tehnilised omadused ja/või paigaldatud lisaseadmed, mis vastavad riigikaitse vajadustele. Kui sõiduk sobib, teeb RKIK riigikaitseseaduse alusel sundkasutusse võtmise eelotsuse.

Millal tekib vajadus sundkasutuse rakendamiseks?

Riigikaitseseaduse kohaselt võib RKIK võtta ajutiselt kasutusse ettevõtte valduses oleva vara, näiteks sõiduki, kui riigis on kehtestatud kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon või sõjaseisukord. See toimub vaid juhul, kui riigi enda ressursid ei kata vajadust. Ettevõtted, millelt seda võidakse nõuda, on eelnevalt informeeritud ning vajadusel tehakse selleks ametlik haldusotsus.

Sõiduki sundkasutusse võtmise eelteavitus ei tähenda omandiõiguse äravõtmist. Omanik võib rahuajal oma sõidukit edasi kasutada, rentida või müüa, aga sõja puhul kehtivad sõja aja reeglid.

Loodame, et sellist vajadust kunagi ei teki ja Eesti ühiskond saab olla rahu aja ühiskond (iseasi kui rahulik see kõik on arvestades Ukraina sõja jätkumist). Kui aga olukord muutub, ei sõdi mitte ainult kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased oma tehnikaga, vaid kogu ühiskond panustab.

Lõpetuseks mõned tüüpküsimused, millele püüan vastata.

• Kuidas koostatakse nimekirjad tsiviilsõidukitest, mida võidakse mobilisatsiooni korral kasutada?

Nimekirjad ettevõtete tsiviilvarast, mida võib mobilisatsiooni ajal kasutusse võtta, koostatakse kaitseväe ülesannetest lähtudes ning koostöös riigi kaitseinvesteeringute keskuse ja kaitseministeeriumiga. Riigikaitseliste kohustuste koondkava kehtestab kaitseminister.

• Milliseid tehnilisi või muid kriteeriume arvesse võetakse?

Sõidukid peavad olema kasutuskõlblikud ja ohutud. Sundkasutusse ei võeta näiteks sõidukeid, mis on hädavajalikud juriidilise isiku tegevuse teostamiseks või elutähtsa teenuse osutamiseks.

• Kas sõiduki omanikku teavitatakse ette ning kas otsust on võimalik vaidlustada?

Jah. RKIK teeb ettevõtjale, kelle omanduses või kasutuses sõiduk on, sõiduki kohta teate ja eelotsuse, millega antakse omanikule teada, et tema sõiduk võib osutuda vajalikuks kasutusse võtmiseks. Tegemist on haldusaktiga, mis saadetakse omanikule kirjalikult ning millele kehtivad haldusmenetluse seadusest tulenevad vaidlustusvõimalused.

• Kas praegu eksisteerib ajakohastatud nimekiri sõidukitest, mis kuuluvad mobilisatsioonivarude hulka?

Kui silmas on peetud seda, kas on olemas nimekiri sõidukitest, mis on koormatud riigi kasuks, siis eksisteerib. Arvestust peetakse tsiviiltoetuse registris.

• Kas te võtate mu auto igaveseks ära?

Ei. Auto läheb riigi kasutusse, kuni selle kasutamise järgi on vajadus. Sõiduki omand ei lähe üle riigile.

• Mis saab sõidukist pärast kasutamist – kas see tagastatakse ja millises seisukorras? Kas on ette nähtud hüvitis?

Sundkasutusse võetud vara, sealhulgas sõidukid, tagastatakse pärast kasutust.

• Kas mul peab paak olema koguaeg täis?

Ei, kui ohupilti muutudes oleks see soovitatav.