Neli riiki ehitavad oma piirile kindlustusi, punkreid, "draakonihambaid" ning muid aeglustus- ja tõkestusrajatisi, millest räägib ja mida näitab ajakirjandus ning mis on kindlasti nähtavad ka satelliidipiltidelt, tõdes väljaanne.

The Baltic Sentineliga vestelnud sõjaväeekspertide sõnul võib kaitsevööndi objektide nähtavus vaenlase jaoks olla just see, mida need riigid vajavadki, kuna see teenib strateegilisest vaatenurgast Poola ja Baltimaade julgeolekuhuve, kui nad tagavad, et nende tulevased kaitsemehhanismid ei ole varjatud, vaid selgelt nähtavad.

Selle põhjuseks on asjaolu, et kindlustused ei ole mõeldud ainult vaenlase peatamiseks, vaid nende abil saab ka lahinguvälja kujundada. Kui vaenlane teab, mis teda ootab, on ta sunnitud tegema valikuid, mis tema edasiliikumist aeglustavad ja liikumisteid paljastavad. See põhimõte toimib ka Ukraina-Venemaa rindel, kus kaevikusüsteemid ja takistused on satelliitidelt selgelt nähtavad. Ekspertide sõnul kehtib sama ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola kaitserajatiste kohta.

Selle taktikaline loogika on lihtne: viivitamine, ümbersuunamine, paljastamine. Kaitseliinid ei ole tingimata loodud sissetungi täielikuks peatamiseks. Selle asemel on nende eesmärk suunata ründavad jõud etteaimatavatele liikumisteedele, muutes need kergemateks sihtmärkideks. Nähtav kindlustusliin võib sundida vastaseid tooma kohale rasket pioneeritehnikat – aeglustades jällegi vägede liikumist ja muutes nad haavatavamaks või suunata üldse vaenlase üksused raskesti läbitavale maastikule.

Lõppkokkuvõttes võimaldab see kaitsvatel vägedel dikteerida lahingutegevuse tingimusi, võimaldades valida, kus võitlus toimub. Kindlused aitavad vaenlasele oma sõjalist tahet peale suruda.

The Baltic Sentinel rõhutas ka, et kõiki liini elemente ei saa ette valmis panna. Mõned – näiteks tankitõrjeraketid või miiniväljad – võivad olla ette nähtud kohaletoomiseks viimasel hetkel enne konflikti. Kuid põhiinfrastruktuur peab olema varakult paigas, sest iga tund viivitust võib sõjas kalliks maksma minna. Seepärast tulebki kõige kriitilisemad komponendid juba rahuajal valmis ehitada: kui seda ei saa ehitada nädala või kahe jooksul pärast ohu tekkimist, tuleks see ehitada kohe.

Samas meenutas väljaanne, et ainuüksi Balti kaitseliini ehitamine kaitset ei paku – selle tõhusus sõltub korralikust tulejõust, sest takistused muudavad vaenlase sihtmärgiks ja see sihtmärk tuleb hävitada. Staatiline kaitse peab olema terviklik – hõlmama piisavalt suurt rindejoont – ja seda peavad toetama motiveeritud võitlejad.

The Baltic Sentinel tõdes ka, et kaitseliini projekti nähtavus toob kaasa ka kõrvalmõjud. Piirkonnas võib oodata nn punkriturismi lainet, kuna uudishimulikud tsiviilisikud ja ajakirjanikud soovivad külastada äsja ehitatud kindlustusi. Sellist tähelepanu, kuigi potentsiaalselt segavat, peetakse siiski hallatavaks.

Aga murettekitavam oleks rajatiste endi jälgimise ja turvamise ebaõnnestumine, märkis väljaanne. Tõenäoliselt töötatakse siiski välja nende kaitseprotokollid, et tagada nende vajalik seisukord ja mitterikkumine – olgu see siis sabotaaži või enneaegse mineerimise teel.

Ekspertide sõnul on raskemini kaitstav see, kui kaitseliini ehitamisega viivitamist põhjendatakse operatiivse salastatusega. Julgeolekukaalutluste kasutamine liini põhiliste tugipunktide ehituse edasilükkamise põhjusena oleks poliitilise tegevusetuse suitsukate – selline, millel puudub igasugune sõjaline loogika, rõhutas The Baltic Sentinel.