"Leedu liigub individuaalsetelt vastumobiilsuse meetmetelt ühtsele kolme-ešelonilisele kaitseliinile – see annab meile piiril suurema sügavuse, tugevama juhtimise ja täieliku integratsiooni NATO ja EL-iga," teatas ministeerium neljapäeval sotsiaalmeediakeskkonnas X (endine Twitter) tehtud postituses.

Selliselt üles ehitatud kaitseliinide eesmärk on võimaliku rünnaku korral vaenlase liikumise pidurdamine või peatamine.

Leedu kaitseministeeriumi jagatud illustratsioonil on näidatud, et Leedu kolmekihiline piirikaitseliin oleks 50 kilomeetrit sügav.

Lithuania is shifting from individual counter-mobility measures to a unified 3-echelon defence line – giving greater depth, stronger control & full NATO/EU integration at our frontier. pic.twitter.com/qgd4VXYKCZ

— Lithuanian MOD (@Lithuanian_MoD) August 14, 2025

Esimene, viie kilomeetri sügavune kaitseliin asuks kohe riigipiiri joone taga ja koosneks tankitõrjekraavidest ja -takistustest (nn draakonihammastest), miiniväljadest, kindlustatud punktidest koos kaevikutega ning kaevikutega varustatud teisestest positsioonidest.

Teine, 15 kilomeetri sügavune kaitserajatiste vöönd hõlmaks tankitõrjekraave, insenerivarustuse parke, õhkimiseks ettevalmistatud sildu ja võimalike sillapeade blokeeringuid.

Viimane kaitseliin oleks sarnase sisuga, kuid lisaks oleksid seal ette valmistatud teeäärsete puude langetamine, selgub jagatud pildist. Teedele langetatud puud võivad olla kasulikud vastase liikumise aeglustamiseks või piiramiseks, eriti metsastes keskkondades, selgitas uudist vahendanud veebikanal defencenews.com.

Väljaanne lisas, et Leedul on edelas Venemaaga umbes 275 kilomeetri pikkune ühine piir, kus asub Kaliningradi oblasti. Ida pool on Leedul Valgevenega 679 kilomeetri pikkune piir.

Leedu kaitseministeerium avaldas piirikaitseliini arendamise teate paar nädalat pärast seda, kui 28. juulil teatati tundmatu drooni sisenemisest Leedu õhuruumi. Pärast seda teatas Leedu kaitsevägi, et tugevdab õhutõrjet riigipiiril Valgevenega.

Balti kaitsevööndi rajamise kava raames on ka Eesti kaitseministeerium alustanud betoonpunkrite ja muu kaitsetegevuseks vajaliku rajamist Kirde- ja Kagu-Eestisse. See hõlmab nii kaitsetugipunkte (sh kuni 600 jaopunkrit kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele) kui ka ladustamisalasid kindlustuselementide mh nn draakonihammaste ja lõiketraadi rahuaegseks hoiustamiseks, et need sõjalise ohu korral tugipunktidesse paigutada, selgub kaitseministeeriumi kodulehelt.