"Venelaste nüüdseks juba teist kuud käinud suvine pealetung põhiliselt Ida-Ukrainas on sisuliselt takerdunud ukrainlaste visasse kaitsesse ja transformeerunud taktikalisel tasemel toimuvaks lahingutegevuseks, kus venelased püüavad hoolimata suurtest kaotustest jätkata edasiliikumist," rääkis kolonel reedel kaitseministeeriumis toimunud iganädalasel briifingul.

Tema sõnul on Vene vägede rünnakute intensiivsus jäänud ka sel nädalal samale tasemele varasema ajaga, kus korraldatakse 150-160 rünnakut ööpäevas.

"Toimunud rünnakute põhjal saab endiselt öelda, et Vene Föderatsiooni peamine jõupingutus on Donetski oblastis Pokrovski piirkond, kus endiselt leiavad aset pooled lahingukontaktidest," lisas Kiviselg.

Kommenteerides Vene vägede mõningast edu sissetungil Kurski oblastiga külgnevasse Ukraina Sumõ oblastisse, märkis kaitseväe luureülem, et hoolimata esimesest edust ja jätkuvatest katsetest, on venelaste edasiliikumine seal suuresti peatatud.

"Ukrainlased ise on kommenteerinud venelaste esmast edu sellega, et nad ei olnud piisavalt hästi ette valmistunud ja puudusid kaitserajatised antud piirkonnas – viga, mille nad tänaseks on juba parandanud," lisas ta.

"Edasise tegevuse osas püsib hinnang, et kuigi venelaste strateegilised eesmärgid ja plaanid pole muutunud, siis hoolimata pingutustest ei ole Vene pool suuteline operatiivtasandi läbimurdeks üheski rindelõigus ning Ukraina relvajõud suudavad survet kontrollida," võttis Kiviselg teema kokku.

Õhurünnakutes on kindel süsteem

Rääkides Venemaa korraldatavatest tiib- ja ballistiliste rakettide ning droonirünnakutest, ütles Kiviselg, et selles on välja kujunenud teatav muster.

Kui keskmiselt kasutab Venemaa päevas ligi 150 suurt ründedrooni, siis nelja-viie päeva jooksul ründab ta Ukrainat 60-70 drooniga, kogudes ülejäänud võimekuse kokku ja viib siis ühel päeval läbi suurema droonirünnaku 350-450 drooniga.

Kaitseväe hinnangul näitab see ka Venemaa ligikaudset Geran-tüüpi droonide tootmisvõimekust ühes nädalas.

Sarnane muster kehtib ka ballistiliste ja tiibrakettide kasutamisel, lisas kaitseväe luureülem.

Kiviselja sõnul on näha, et ühe objekti ründamise asemel kasutab Venemaa rohkem hajutatud rünnakuid erinevate sihtmärkide vastu ning samas ründab üha rohkem tsiviilobjekte ja elurajoone.

"Uus reaalsus on see, et kui varem juhtus tsiviilobjektide ja elurajoonide ründamine pigem episoodiliselt, siis nüüd võib seda näha järjest massilisemalt ja eriti ilmekad on siinkohal viimased näited, kui öösel vastu 17. juunit rünnati Kiievit ja samuti ööl vastu reedet toimunud rünnak Odessa vastu.

"See näitab endiselt Vene Föderatsiooni tahet, et kui nad rindel ei suuda oodatud edu saavutada, siis on nad läinud üle otsesele terrorismitaktikale, rünnates tsiviilobjekte eesmärgiga avaldada psühholoogilist survet elanikkonnale," tõdes ta.

Vene droonirünnakutes võib oodata langust

Kiviselg rääkis ka, et ei saa välistada Vene droonirünnakute vähenemist, mis võib olla tingitud Iisraeli alustatud sõjast Iraani vastu.

"Kuigi võib hinnata, et Venemaa on suutnud Shaheed- ja Geran-tüüpi droonide tootmise suuresti lokaliseerida ja üle viia Venemaale, siis võib oletada, et nii mõnedki droonide tootmiseks kriitilised sõlmed tulevad jätkuvalt Iraanist," märkis ta. "Me teame, et Iisraelil on olnud võimalus rünnata ja hävitada Isfahanis asuv Geran-tüüpi droonide tehas ja samuti on ukrainlased pidevalt rünnanud Alabugas asuvat trooni tehast Tatarstanis, mis toodab samu tüüpi droone Vene armeele."

"Nii et on võimalus, et lähiajal võime näha teatud langust droonide kasutamises. Samas oleme ka täiesti veendunud, et Vene Föderatsioon juba praegu planeerib jätkutegevusi, et seda droonitootmist mitte ainult alal hoida, vaid ka kasvatada," ütles kolonel Kiviselg.