Varjupaikade MTÜ seitsmes piirkonnas on üle Eesti kokku umbes 500 kassi ning vaid 25 koera. Kodust jalga lasknud koerad leitakse tänu kiibile üles ja nad pääsevad koju.

"Meil ei ole probleemi hulkuvate koertega Eestis, aga meil on väga suur probleem hulkuvate kassidega. Kindlasti räägime tuhandetest koduta kassidest. Kui me päriselt tahame kasside probleemi või üldiselt hulkuvate loomade probleemi lahendada, siis peaksime alustama kassidest," lausus Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anette Mõisamaa.

Loomakaitsjate sõnul vähendaks kasside kiibistamine varjupaikade koormust ning hoiaks kokku omavalitsuste raha, sest varjupaika sattunud looma kahe nädala ülalpidamise maksavad nemad kinni. Mitmed omavalitsused, nagu näiteks Tallinn, on kehtestanud kiibistamise kohustuse. Praegu kehtivas loomakaitseseaduses koerte ja kasside kiibistamise ning registreerimise üleriigilist nõuet ei ole. Uue seaduse eelnõus on kirjas vaid koerte kiibistamise kohustus.

"Kindlasti me loomakaitseorganisatsioonidega jätkame seda tööd, et ka kassid sinna seadusesse saaksid. Ka Euroopa parlamendis hääletati eelmisel nädalal seaduse üle, mis reguleerib kasside ja koerte kaubandust, jälgitavust ning sealt on ka tulemas kiibistamise ja registreerimise kohustus nii kadsidele kui koertele," sõnas loomakaitse seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.

Kasside kiibistamise vastu räägib sellega kaasnev lisakulu ning kassikolooniate puhul oleks juriidiliselt keeruline selgitada, kellele need kassid kuuluvad ehk kelle nimele need loomad registreerida tuleks.

Regionaal ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et mõistab kasside kiibistamise vajadust.

"Ma arvan, et see kitsaskoht ei ole mitte selle regulatsiooni peal, vaid just rahaline komponent selles. Ma olen näinud arvutusi et Eestis olevate kiibistamata kasside kiibistamine läheks umbes 3 miljonit maksma," lausus Terras.

Seaduseelnõus on kirjas näiteks ka ühtse lemmikloomaregistri asutamine ja koerte ketis pidamise keeld.