Mis on olnud Reformierakonna motiivid, et Tallinnas linnavõim on sellisesse olukorda sattunud?

Eks see on natuke pikem protsess olnud, aga põhimõtteliselt on küsimus selles, et igal koalitsioonipartneril on omad eesmärgid, sihid. Meie fraktsioonil volikogus, ka juhatusel ja Tallinna liikmetel laiemalt on tekkinud tunnetus eelkõige kevade poole, et meie erakonna eesmärke ei võeta väga tõsiselt – lükatakse kõrvale või moonutatakse neid. Et linnapea või osapooled ei suuda leida sellist lahendust, et koalitsioonis oleks rahu.

Neljaliikmeline koalitsioon on kindlasti hästi keeruline ja meeskonna juhi ülesanne on tagada, et kui kõik ei ole lausa õnnelikud, siis vähemalt ei oleks õnnetuid. Aga nüüd on kahjuks juhtunud see, et kõige suurem fraktsioon koalitsioonis on sattunud situatsiooni, kus ei saa oma eesmärke, valimislubadusi ligilähedaseltki täita. See tekitab kahtlemata arusaamatust ja pahameelt.

Kas Teie fraktsioonis ja erakonnas laiemalt ei ole tekkinud seda tunnetust, et (Reformierakonna abilinnapead) Pärtel-Peeter Pere ja Viljar Jaamu ei saa oma tööga hakkama, et nad ei suuda lihtsalt linnavalitsuse kabinetinõupidamistel teie ideid läbi suruda?

Eks on olnud sarnaseid süüdistusi, olgem ausad. Aga on ju mitte ainult need kaks inimest linnavalitsuses, vaid meil on ju olemas ka fraktsioon, meil on teised inimesed, ja väga raske on rääkida läbi, kui ei kuulata või pisendatakse meie seisukohti. Ja kindlasti linnavalitsuse puhul tuleb aru saada, et neli (koalitsiooni)liiget on kokku päris suur seltskond, ja seal on kaks meie inimest oluline vähemus, ütleme niimoodi.

Survestamine on märkimisväärne olnud. Kui teised osapooled saavad oma eesmärgid rahuldatud, siis võib tekkida – me oleme näinud seda varem ka riigi tasemel – tunne, et aga ega nad ei saa ju mitte midagi muud teha, küllap nad lepivad sellega. Nii ei saa partneritega koostööd teha.

Kas on mingi asi, mis koalitsioonileppes, mida Reformierakond on sinna sisse kirjutanud koos teistega, on teie jaoks täitmata? Seesama lasteaiakohatasu kilbile tõstmine on ju klassikaline näide selle kohta, et seda ei ole koalitsioonilepingus sees ja te räägite mingitest eesmärkidest.

No meil on muud teemad ka. Ega tavaliselt olegi küsimus ühes asjas, vaid on mitmed teemad. Me saime küll ära tehtud koalitsioonipartneritega eestikeelsele haridusele ülemineku, mis eelmises linnavalitsuses kuidagi ei tahtnud edeneda ega mädaneda. Aga mis ei liigu rahuldaval viisil, on näiteks meile väga oluline teenustemaja teema, aktiivsuskonto. Rahalisi ressursse eraldatakse liiga napilt või see idee piltlikult öeldes lörtsitakse ära. Ja see on teinud inimesed närviliseks, kui palju erinevaid asju niimoodi kokku satub.

Kindlasti on olnud küsimus see, kuidas linnavalitsust juhitakse, kustkohast kokku hoitakse, mida tehakse – on terve hulk pisiasju, mida hetkel ette lugeda on võib-olla kohatu või võib-olla ei ole mõtet ka.

Teie nõudmine on see, et Jevgeni Ossinovski (SDE) peab linnajuhi kohalt lahkuma, sinna peab tulema keegi teine. See koht kuulub praeguse koalitsioonilepingu järgi ju sotsiaaldemokraatidele. Kas te olete valmis selleks, et sotsid pakuksid mingi uue nime välja või te tulete oma nimedega?

Eks variante on erinevaid, me neid arutame täna kindlasti oma juhatuse ja fraktsiooni koosolekul, millised need pakkumised on. Ja kindlasti ei ole üks pakkumine, vaid erinevaid variante ja me ei ole selles küsimuses jäigad, kuidas seda probleemi lahendada. Aga Tallinna linn peab olema juhitud ka valimisteni ja valimistest natuke edasi, nii kaua, kuni uus linnavalitsus kokku pannakse.

Mis teie seisukoht on, kas Reformierakonnal on mõistlik välja käia nii-öelda ajutine linnapeakandidaat ja see on seesama isik, kes läheb ka valimisvõitlusse kui järgmise nelja aasta linnapeakandidaat?

See ongi seesama küsimus, mida me arutame, ja ma pean õigeks, et me arutame asjad kõigepealt omavahel selgeks, mis on, miks, kus ja kuidas.

Kas te ise olete valmis asuma kandidaadiks või sellise pakkumise vastu võtma?

Jah, mulle on seda võimalust pakutud ja ma olen seda arutanud, aga kuidas asjad lõpuks lahenevad, sõltub erakonnakaaslastest.

Aga kui teile on pakutud ja te olete nõus, siis täna (Reformierakonna Tallinna piirkonna koosolekul) tuleb lihtsalt see asi ära otsustada.

Ei, meil on ikkagi alati sisuline arutelu erinevate teemade üle ja kindlasti on seal muid ideid ja pakkumisi veel, meil on neid väärikaid kandidaate rohkem.

Aga ma ikkagi ei saanud vastust – kas te ise olete nõus, kui pakkumine tehtud ja kui teised otsustavad?

Kõikidel asjadel, iga töökoha vastuvõtmisel tuleb kaaluda võimalusi ja variante, mida uus võimalus pakub. Ja millised on nii-öelda tugevused ja nõrkused, seda siis saab kaaluda ja hinnata.

Aga ikkagi – kas te olete enda jaoks läbi mõelnud, kui teile on see pakkumine tehtud, kas te pigem oleksite valmis võitlusesse minema?

Ma ei hakka siin rääkima, ma räägin ikka oma nii-öelda võitluskaaslastega koos ja arutame neid asju koos.

Kelle mõte oli see, et üks võimalik Tallinna linnapeakandidaat on Urmas Sõõrumaa?

Nagu ma olen lugenud, siis Peeter-Pärtel Pere on teinud selle ettepaneku.

Miks Pärtel-Peeter Pere ise ei võiks olla linnapea kandidaat – kui te kõrvalt vaatate, mis tal puudu jääb?

Ta on väga kirglik Tallinna patrioot. Võib-olla üheks tema nõrkuseks on see, et osale inimestele on ta võib-olla natuke liiga radikaalne oma seisukohtades olnud. See võib olla teatud olukordades positiivne joon ja teistes kohtades jälle negatiivne.

Kui koalitsioonipartnerid lükkavad teie täna otsustatavad pakkumised tagasi, kas Reformierakond on valmis minema opositsiooni ja vaikimisi ka toetama kolmikliidu jätkamist?

See on kindlasti üks variant. Neid variante on ju mitu, kuidas linnavalitsus ja linn edasi toimiks need neli kuud. Ka see on üks võimalus.

Juhul kui üks võimalik variant on Reformierakonna ja Keskerakonna uus linnavalitsus, mille jaoks on olemas piisaval arvul hääli – kuidas te seda oma valijatele seletama hakkate?

Ma ei kujuta ette, et me praegu saaksime seda oma valijatele kuidagi seletada. See on ka põhjus, mistõttu mina klassifitseerin kõik sellised oletused, et Reformierakonnal on Keskerakonnaga mingi kokkulepe ja kiire valmisolek nendega koalitsiooni teha, poliitspinniks. Eks ju meie poliitilised oponendid teavad, et me oleme väga resoluutsed olnud Keskerakonna korruptiivsete ja sageli ka väga venemeelsete seisukohtade suhtes, rääkimata eestikeelsest haridusest. See oleks hea ju meid nõrgendada, kui niisugune asi juhtuks. Nii et võib-olla on see oponentide soovmõtlemine või ebahariliku ja skandaalse käitumise ootus. Eks neid variante võib olla nendel, kes sellise asja välja pakuvad, mitmeid.

Nii et teie ei usu seda, et tekiks Reformierakonna ja Keskerakonna linnavalitsus juba enne valimisi ja ka pärast valimisi on teie jaoks see siiski välistatud.

No selleks, et Keskerakond meie jaoks muutuks nii-öelda kõlblikuks partneriks, peaksid nad aru saama, mida nad on valesti ajaloos teinud. Tunnistama oma eksimusi ja püüdma neid parandada. Ma ei ole seda seni täheldanud. Aga noh, imesid vahel juhtub.