Meri ei ole vesi ja kajakad, vaid ka jooned kaardil, mis määravad rannikuriigi vastutuse ja õigused. Territoriaalmere ja majandusvööndi määramise aluseks on lähtejoon. Ja see on praegu paigast ära, ütleb merendusekspert Tauri Roosipuu.

"Praeguse kehtiva lähtejoone esimene punkt asub faktiliselt Venemaa territooriumil Narva-Jõesuu ja Ust-Luga vahelises rannametsas. Kõik need merevööndid sõltuvad sellestsamast lähtejoonest. Ja kui see on paigast ära, siis ka kõikide järgnevate merevööndite piirid on paigast ära," lausus Roosipuu.

1993. aastal vastu võetud mereala piiride seaduse aluseks on nõukogudeaegsed koordinaadid. Praegu kasutatakse rahvusvahelist koordinaatsüsteemi VGS 84. Tulemus – 1993.  aastal aluseks võetud lähtejooned on ajast ja arust.

"Saaremaa looderannikul on ka üks kivi lähtejoone punktiks. Kui vaadata aerofotosid, siis seal tegelikult veest väljaulatuvat kivi ei leia," ütles merendusekspert Tauri Roosipuu

Mereala piiride seaduses märgitud territoriaalmere piir ei kattu Venemaaga kokku lepitud, kuigi ratifitseerimata merepiiriga. Kui keegi heas usus lähtub seaduses märgitud piirist, tekivad arusaamatused.

"Kui keegi heas usus võtab mereala piiride seaduse kas või hobimeresõidu aluseks, võib ta endalegi teadmata sattuda teise riigi territooriumile," nentis Roosipuu.

Mereõiguse ekspert Heiki Lindpere tegi Tauri Roosipuu artiklist lähtuvalt riigikaitsekomisjonile järelepärimise seoses lähtejoontega. Segadus võib riigile kalliks maksma minna.

"Et ei oleks tulevikus kümneid kalleid kohtumenetlusi, kui mõni laev kaebab näiteks Eesti riigi kui rannikuriigi kohtusse seetõttu, et piirid on valed," ütles Lindpere.

Eesti territoriaalmere lähtejoone koordinaadid on 2025. aasta alguses üle vaadatud ning nende muutmise vajalikkuse üle otsustab valitsus. Lähtejoone kaasajastamine on loomulik ja vajalik tegevus. Kuna merealapiir on määratud konkreetsete koordinaatide punktidega, ei too lähtejoone muutmine kaasa vajadust muuta merealapiiri kulgu.