Tänavu jaanuarist kuni septembri lõpuni eksportis Venemaa oma Läänemere sadamate kaudu 55 miljonit tonni ehk 412 miljonit barrelit naftat. Eesti idapiirile suhteliselt lähedal asuvate Primorski ja Ust-Luga sadama läbilaskevõime on maksimumile väga lähedal ning varilaevastiku liiklustihedusele erilist tõusuruumi pole. Hiljutised sanktsioonid Venemaa naftahiidudele võivad Läänemere erakordset naftatransiiti mõningal määral vähendada juhul, kui India ja Hiina piiravad Vene nafta soetamist. 

Kuigi eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes on naftavedu Venemaa Läänemere sadamate kaudu tänavu 5,8 protsendi võrra väiksem olnud, oleme jätkuvalt tunnistamas erakordselt aktiivset õlilaevade liiklust idast läände piki Eesti merepiiri. Vahest aitab konteksti luua Eesti oma 90-päeva strateegilise vedelkütusevaru maht, mida on kokku 265 tuhat tonni. Sama suur kogus naftasaadusi liigub iga päev Venemaalt Läänemere kaudu maailmaturule.

Venemaa eksportis tänavu üheksa kuuga Primorski sadama kaudu 34,3 miljonit tonni ehk 257 miljonit barrelit ning Ust-Luga kaudu 20,5 miljonit tonni ehk 154 miljonit barrelit naftat ja selle saadusi. Kui neile lisada veel Musta mere Novorossiiski sadama ekspordimahud, ulatus Venemaa läänepoolkera sadamate naftaeksport 2,5 miljoni barrelini päevas. 

Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) ja teiste allikate põhjal on need ka Vene läänesadamate läbilaske tipuvõimsused: Ust-Lugal 0,7 miljonit barrelit päevas, Primorskil 1,25 miljonit barrelit päevas ja Novorossiiskil 0,8 miljonit barrelit päevas. Seega opereerivad Venemaa Balti sadamad maksimumi lähedal ja varialevastiku liiklustihedusele erilist tõusuruumi pole. 

Ameerika Ühendriikide eestvedamisel hiljuti Lukoilile ja Rosneftile kehtestatud sanktsioonide mõju Läänemere naftatransiidile sõltub tihedalt Hiina ja India kui suurimate Venemaa toornafta importijate käitumisest. Kui need riigid ignoreerivad sanktsioone ja jätkavad Vene nafta ostmist senistes mahtudes, on väga tõenäoline massilise naftatransiidi jätkumine ka Soome lahel Ust-Lugast ja Primorskist.

Vene nafta ostjate poolel on selgeid närvilisuse märke ja tanker Furia jättis nädala eest oma India retke pausile. Tõsi, praegu on Furia Suessi kanali poole teel ja suure tõenäosusega jõuab laadung ikkagi erinevate vormiliste nippide abil kavandatud ostjate juurde.

Prognoositakse, et enne uute sanktsioonide täiemahulist jõustumist novembri teises pooles toimub veel arvukalt viimase hetke tehinguid, kuid juba on näha osalist Vene tarnete konkurentide kätte libisemist.

Huvitav on jälgida turgu ümber korraldavate jõuvõtete meediakajastusi. Usutakse, et Indial tuleb uue reaalsusega kohandada, aga seda tehes soovitakse vältida USA-le allaandja kuvandit. Olukorda on kirjeldatud "delikaatse tantsuna", kus üks president soovib minna lavale ja teine tahab jääda kulisside taha. Midagi üsna sarnast, kuid erinevate töövahenditega, on käimas ka USA-Hiina suhetes. Paralleelselt on kasutusel erinevad kaubandusrelvad tollidest ja naftahindadest kuni strateegilise konkurentsini kriitiliste mineraalide tarneahelates. 

Kui merekeskkonnale üliohtliku varilaevastiku Vene ruletis püüda midagigi positiivset näha, siis Läänemerd läbiva transiidi mahu kasvu lähiajal pigem näha pole, sest Primorski ja Ust-Luga sadamal puudub võimekus lastimisvõimekust kiiresti tõsta.

Olemasoleva taristuga saaksid sadamad ekspordimahtu suurendada 10-20 tuhat barrelit päevas. Täiendavate investeeringutega võib lisanduda lähema aastaga veel kümmekond protsenti, kuid see eeldaks arvestatavat arendusprojekti ja oleks Venemaale tõsine väljakutse. Kui taandada need võimalikud lisanduvad mahud vedudele, oleks jutt kahest täiendavast Eagle-S suurusega tankerist ühes nädalas. 

Suurem osa naftaturu analüütikutest nõustuvad, et globaalne kütuse puudujääk ei ole praeguses turuolukorras tõenäoline. Erinevate analüüside põhjal on maailma naftaturg 2026. aastal kahe kuni nelja miljoni barreliga päevas ülepakkumises ning sanktsioonide ajastuse mõttes on see parim aeg Venemaa nafta tõrjumiseks ja paariariigi õlitulude karistamiseks.

Siiski võivad äsjased sanktsioonid vähesel määral häirida valmistoodete tavapäraseid tarneid, tekitada tihedama konkurentsi näiteks talvise diislikütuse osas ja suruda seeläbi lähemate kvartalite hinna tõusule.

Läänemere-äärsetel riikidel on võimalus ühiselt veelgi karmistada oma suhtumist varilaevastiku alustesse ning olla valmis ja hoida hinge, et ükski neist õnnetul kombel looduskatastroofi ei põhjustaks. Mõistlikku diskussiooni Läänemere naftatransiidi mahtude ja ohutuse osas Venemaaga ei tasu paraku niipea loota.