Ka Ukraina poliitikute poolt kõlanud hoiatus, et Venemaa valmistub suureks suviseks pealetungiks, ei näi praegu teostuvat, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et Venemaal sellist plaani ei oleks, ütles Puusepp.

"Ega suvi pole veel otsa saanud. Üks hüpotees võiks olla, et nad üritavad Pokrovski suunda tugevdada. Praegu ei paista küll, et oleks avatamas uut suunda. See (Pokrovski suund) tundub kõige mõistlikum ja loogilisem koht – neil (Venemaal – toim.) on seal teatud hoog sees ja sinna suunatakse ressurssi juurde. Me ei näe tõenäoliselt kümnete tuhandete meeste suurust väekoondist, mis otsustava löögi teeb, sest neil on vaja üleval hoida peaaegu 1000 kilomeetrit rinnet, kus on ukrainlaste üksused. Nad peavad säilitama surve ukrainlastele igal pool," lausus Puusepp.

Puusepp lisas, et arvestades seda, kuivõrd läbipaistvaks on lahinguväli tänu droonitehnikale mõlemale poole muutunud, siis ongi kummalgi poolel suurt pealetungi väga raske alustada.

"Kindlasti on see võimaik, aga sinna on vaja panustada palju ressurssi ja teha seda väga heas koordineeritud võtmes relvaliikide vahel, mis tähendab, et sa pead leidma üles vastase droonioperaatorid, nad kas füüsiliselt hävitama või elektrooniliste vahenditega oma pealetungi ajaks maha võtma. Sa pead maha võtma vastase kaudtule, läbima vastase tõkked oma pioneerivahenditega – see ei ole asi, mida saaks teha nipsust. /.../ See ei ole välistatud, et see võib veel juhtuda sel suvel," ütles ta.

Praegu pole Vene väed suutnud edasi liikuda Sumõ suunal, kuhu Venemaa juht Vladimir Putin nõudis sanitaarkoridori loomist. Puusepa sõnul on ukrainlased suutnud viimaste aastatega sinna luua piisavalt hea kaitseliini, et rünnakuid tõrjuda.

"Ukrainlased tegid oma rünnaku Kurskisse, olid sealt sunnitud taanduma, ja nüüd venelaste rünnak lihtsalt takerdus Ukraina kaitseliinidesse," ütles Puusepp. 

Ülejäänud rindel muutusi pole ning peamised rünnakud toimuvad Venemaa poolelt Donetski ja Sumõ oblastis, lisas ta.