Lauring rääkis ERR-ile, et tegemist on laiema riikliku probleemiga ning tema eetilist konflikti ei näe. "Kui keeruline on seda [Venemaa toodete täiemahuline keeld] seadust teha? Valitsus tegeleb kõige muuga peale selle," ütles ta. 

Lauring pakkus välja, et seadus võiks jätta kaks kuud aega varude realiseerimiseks ning pärast seda võiks alata täielik müügikeeld. 

Lauring ütles, et ta ei tunne, et majoneesi müümisega toetaks A1000 Market Venemaa agressiooni Ukrainas. Kuniks maaletoojad jätkavad Vene toodangu importimist ja vastavat seadust loodud pole, jätkatakse tema sõnul A1000 Marketi poodides Venemaal toodetud toidukaupade müümist.

Lauring lisas, et praeguses majanduslikus olukorras on paratamatu, et kõik loevad sente ning kui Venemaa toodangu hind on odavam, siis pole midagi parata.

"Kui turul müüb memm 10 euroga ausat kartulit ning keegi kõrval viie euroga, siis ilmselgelt lähevad kõik selle juurde," viitas Lauring inimeste hinnatundlikkusele.

Hilisemas sõnumivahetuses rõhutas Lauring, et Venemaa toodang moodustab nende tootevalikust vaid marginaalse osa ning Venemaa toodangut müüvad ka teised poeketid.

Samas leidus A1000 Marketi Tallinna Mulla tänava poes esmaspäeval paljudes kaubagruppides Venemaal toodetud toitu: näiteks moose, kastmeid, küpsiseid ning kanget ja lahjat alkoholi.

Maaletooja ei räägi

Mitmete Venemaal toodetud ja Eestis müüdavate toiduainete etikettidelt võib leida ühe maaletooja: Stimbar OÜ. 

Kui minna Stimbar OÜ kodulehele, siis pole raske leida juba A1000 Marketist tuttavat Venemaa toodangut. Lisaks sellele on tootevalikus hulgaliselt venekeelsete siltidega toodangut, kuhu päritoluriiki juurde lisatud pole.

Stimbar OÜ juhatuse liige ning suurosanik Olga Truverk ütles vastuseks ajakirjaniku küsimusele esmalt, et ta räägib ainult vene keeles. Venekeelsele küsimusele Venemaa toodangu maaletoomise kohta ütles Truverk, et tema firma ei tegele müügiga, vaid rendib ainult laopindu. See jutt äriregistris ja kodulehel oleva infoga ei klapi.

Edasiste küsimuste peale vastas Truverk: "Selgitan veel kord, et mina tegelen rendiga. Vabandage, ma ei räägi rohkem, sest need on rumalad küsimused ja mingi provokatsioon." Sellega kõne lõppes.

Euroopa Liidu nõukogu teatas esmaspäeval Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamisest kuue kuu võrra, kuni 31. jaanuarini 2026.

KOMMENTAAR

Kaupmeeste liit: Vene kaup ei ole süütu odav alternatiiv

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht:

"A1000 Marketi juht Tarmo Lauringu värske väide, nagu oleks Venemaal toodetud kaupade müük Eesti jaekaubanduses laialt levinud või paratamatu, on väär. Eesti Kaupmeeste Liidu liikmed eemaldasid Venemaal toodetud tooted müügilt nädalaga pärast sõja algust Ukrainas – mitte seaduse sunnil, vaid väärtuspõhisest veendumusest. Seda tehti koheselt, omavahel koordineerimata ning püsivalt. Võimalusel asendati Vene tooted Ukraina omadega. Seda tehti juba kolm aastat tagasi. On raske pealt vaadata, kuidas A1000 Marketis müüakse massiliselt Vene ja Valgevene tooteid ning kiideldakse samal ajal meedias soodsate hindadega ning süüdistatakse teisi liigkasuvõtmises.

Lauringu sõnul on A1000 Marketis Vene toodete müük mitte nende ebaeetiline ärivalik, vaid laiem riiklik probleem. Ei ole. See ei ole Eesti riigi tegemata töö ega kaubandussektori moraalse kompassi kadumine. Vene kaupade müük tähendab otsest toetust agressorriigi majandusele ajal, mil Eesti inimesed ja ettevõtted on sunnitud alla neelama järjekordseid maksutõuse, et rahastada enda kaitsevõimet. Väga paljud ettevõtted nii Eestis kui Euroopa Liidus on loobunud odavast Vene toorainest ja Vene toodangust ka olukorras, kui see teeb majanduslikult haiget- kui kaotatakse seetõttu turuosa ja käivet. See kaotus rahas võetakse eesti jaekettide poolt igapäevaselt sisse, sest seaduse käskude kõrval lähtuvad tänapäevased ettevõtted ka eetikast, solidaarsusest ning ausatest kaubandustavadest.

Kaupmeeste liidu liikmed (kõik suured poeketid peale A1000 Marketi, Grossi ja Meie Toidukaupade, kelle eest me sõna võtta ei saa) jälgivad oma tarnijaid ja tegelikke kasusaajaid hoolikalt just selleks, et mitte anda toetust režiimile, mis igapäevaselt pommitab Ukraina linnu.

Kui Eestis on endiselt poekette, kes Vene tooteid müüvad, siis ei ole küsimus mitte seaduse auklikkuses, vaid tahtes teha vahet õigel ja valel."