Rohkem kui aasta tagasi avaldas Euroopa Komisjon kavatsuse vähendada 2040. aastaks süsinikuheidet 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Komisjon jõudis selle arvuni järgides teadusnõukoja soovitusi.

Toona plaanis komisjon fikseeritud eesmärki, mis sarnaselt liidu olemasolevate 2030. ja 2050. aasta eesmärkidega tuleks saavutada üksnes liidusiseste jõupingutuste abil.

Kuid 2040. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki tabas liikmesriikide tugev vastuseis, mis ajendas komisjoni andma riikidele eesmärgi saavutamiseks siiani esmakordse paindlikkuse.

Komisjon lubab riikidel osa eesmärgist täita rahvusvaheliste süsinikukrediitide kaudu. Tegemist on vastuolulise mehhanismiga, mis delegeerib osa bloki kliimameetmetest arengumaadele.

Süsinikukrediitide süsteemi järgi võiksid EL-i liikmesriigid rahastada kliimaprojekte teistes (ka EL-i välistes) riikides ja arvestada toetatud projektidest tulenevat heitkoguste vähenemist oma eesmärgi saavutamise sisse. Kriitikud, sealhulgas bloki teadusnõunikud, hoiatavad, et see võib kahjustada EL-i sisemisi dekarboniseerimispüüdlusi.

Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra kaitses kolmapäeval pressikonverentsil oma otsust. Ta rõhutas, et täiendav mänguruum on "süsteemi täiustus".

"Kõik sõltub sellest, kuidas... ja ma olen täiesti veendunud, et me saame sellega hakkama," ütles ta, märkides, et komisjoni kliimaosakond koostab nüüd täpse mehhanismi, kuidas neid krediite saab kasutada.

"Võtkem arvesse ka asjaolu, et planeet ei tee vahet, kus heitkogused õhku paisatakse," lisas ta. "Seega arvame, et on aus ja tegelikult ka tark teha valdav enamus [heitmete vähendamist] siin, aga lubada ka meie ettevõtetel ja riikidel olla viimase paari protsendipunktiga paindlikud."

Brüssel soovib, et eesmärgist saavutataks maksimaalselt kolm protsendipunkti krediidi abil, mis on kooskõlas Saksamaa seisukohaga selles küsimuses.

Prantsusmaa nõuab aga suuremat paindlikkust. Poola toetusel tegi Prantsusmaa president Emmanuel Macron eelmisel nädalal samuti ettepaneku eesmärgi osas kokkuleppele jõudmist edasi lükata, luues pinnase eesootavateks keerulisteks läbirääkimisteks.

"Meil on olnud väga konstruktiivsed vestlused kõigi liikmesriikidega ja kindlasti ka Prantsusmaaga selle ettepaneku erinevate elementide üle," ütles Hoekstra. "Ja me oleme väga avatud selle vestluse jätkamisele."

Kolmapäevane ettepanek annab riikidele ka kaks võimalust eesmärgi saavutamise lihtsustamiseks.

Esiteks, süsinikusidumise integreerimine bloki süsinikuturule, mis leevendaks survet energiamahukatele tööstusharudele. Teiseks, suurem paindlikkus riikide süsinikusidumise eesmärkide ja heitkoguste vähendamise eesmärkide vahel.

Komisjoni kliima- ja konkurentsiküsimuste asepresident Teresa Ribera on varem väljendanud skepsist süsinikukrediitide ja riikidele antud liigse manööverdamisruumi suhtes. Kuid kolmapäeval kirjeldas ta ettepanekut märkimisväärse saavutusena.

"Selles kontekstis on mõned palunud teatud paindlikkust turvavõrgu loomiseks. Kuid pühendumus jääb samaks," ütles ta. "Seega kõigile neile, kes teadust vaidlustavad, probleeme varjavad, edasilükkamist paluvad... on Euroopa vastus väga selge."