Euroopa Komisjon plaanib 2. juulil avalikustada uue kliimaettepaneku, mis määrab bloki majanduskursi järgmiseks 15 aastaks. 

Enamik EL-i liikmesriike eelistaks aga, et Brüssel selle teema kõrvale jätaks. Selle tõttu otsivad ametnikud erandivõimalusi, mis võiksid veenda skeptilisi valitsusi toetama eesmärki vähendada 2040. aastaks heitkoguseid 90 protsendi võrra.

Politico viis EL-i liikmesriikide seas läbi küsitluse, et kaardistada riikide seisukohad kliimaeesmärgi suhtes.

27 riigi keskkonna- ja kliimaministeeriumi hulgas läbiviidud küsitlusest selgus, et 2040. aasta eesmärgil on vähe toetust, kui see ei sisalda riikidele eritingimuste võimaldamist.

Vaid kuus riiki on seisukohal, et nad toetavad eesmärki olulisi järeleandmisi nõudmata.

Tšehhi on "skeptiline". Leedu võiks kliimaeesmärki toetada "eeldusel, et täidetud on põhitingimused", Itaalia soovib eesmärginumbrit vähendada.

Üheksa riiki – sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa – avaldasid eesmärgi saavutamiseks toetust rahvusvaheliste süsinikukrediitide kasutamisele, mis on vastuoluline meede, mille kohaselt EL suunaks osa oma kliimameetmetest vaesematele riikidele.

Paljud valitsused seadsid oma toetusele ka lisatingimusi.

Politico kirjutab, et kuigi eeldatav 90 protsendiline sihtmärk peaks püsima jääma, kaasneb sellega tõenäoliselt arvukalt "paindlikke meetmeid", sealhulgas süsinikukrediidid, mis võimaldaksid EL-il heiteid toota rohkem kui fikseeritud eesmärgi korral.

See lähenemisviis tähistab järsku kõrvalekallet praegu kehtivatest kliimapõhimõtetest. Bloki õiguslikult siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid vähendada aastaks 2030 heidet 55 protsenti ja nullijõudmine aastaks 2050 on selged eesmärgid, mida saab saavutada üksnes siseriiklike jõupingutuste teel.

Kuid poliitiline huvi ambitsioonikate kliimameetmete järele on kogu blokis vaibunud ja endised kindlameelsed rohepoliitika eestkõnelejad on samuti taandumas. Sõda Ukrainas, kaubanduspinged, tööstuse langus ja muud hädad Euroopa riikides suurema osakaalu saavutanud kui kliimaeesmärgid.

Kuus riiki, kes avaldasid enam-vähem tingimusteta toetust 90 protsendilisele eesmärgile, olid Taani, Hispaania, Soome, Holland, Luksemburg ja Sloveenia.

Ainult kolm valitsust – Poola, Tšehhi Vabariik ja Itaalia – avaldasid eesmärgile tugevat vastuseisu.

Itaalia keskkonnaminister Gilberto Pichetto Fratin oli ainus, kes pakkus välja alternatiivse numbri, paludes märtsis komisjonil hinnata võimalust seada eesmärk 80 või 85 protsendi peale.

Seitse riiki keeldusid oma seisukohtade kohta üksikasju avaldamast ning neli ei vastanud kommentaaritaotlustele. Paljud valitsused, kes väitsid, et neil puudub eesmärgi suhtes ametlik seisukoht, nimetasid vastustes siiski "paindlikkust" või eritingimusi.

Ülejäänud seitse riiki ütlesid, et teatud tingimuste täitmisel võivad nad toetada 90 protsendist või täpsustamata "ambitsioonikat" eesmärki. Need tingimused sisalduvad aga üleskutseid erikohtlemisele kui ka kehtivate õigusaktide muutmist.

Paljud riigid soovivad, et Euroopa Komisjon tunnistaks, et ajad on muutunud.

"On oluline, et [2040. aasta] ettepanek kajastaks ka uusi geopoliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke väljakutseid, mis on tekkinud pärast esialgsete kliimaeesmärkide seadmist," teatas Läti kliimaministeerium avalduses.

Kõige populaarsem eritingimus on süsinikukrediidid

Politico selgitab süsinikukrediidi toimist järgmiselt: üks riik (või EL) rahastab teises riigis heitkoguste vähendamise projekti (näiteks tuuleparki). Seejärel saab rahastav riik omaenda heitemahust maha arvata kõik rahastatud projektist tulenevad süsinikuheite vähenemised, selle asemel, et teine ​​riik need maha arvaks.

See tähendab, et EL võib jääda veidi alla 90-protsendilise eesmärgi ning rahastada projekte teistes riikides, et kompenseerida puuduolevat kogust.

Rootsi oli varajane süsinikukrediidi pooldaja, väites detsembris toimunud EL-i keskkonnaministrite kohtumisel, et need võivad edendada investeeringuid arengumaades, kirjutab Politico viidates nähtud dokumendile.

Kuid krediite arutati tõsise variandina alles kuid hiljem, kui EL-i kliimavolinik Wopke Hoekstra märtsis nende kasutamist valitsustele pakkus.

On märke, et Hoekstra töötas kulisside taga, et sillutada teed rahvusvahelisele krediidisüsteemile. Politico teatel tegi Hollandi volinik edukalt lobitööd Saksamaa koalitsioonivalitsusele, et see toetaks 90-protsendilist eesmärki, mis hõlmaks rahvusvaheliste krediitide kasutamist.

Aprillis ütles Hoekstra ajakirjanikele, et tema missioon Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyenilt oli leida viis 90-protsendilisele eesmärgile toetuse leidmiseks. Kuid ta tunnistas, et tal on olnud toetuse leidmisega raskusi.

Hoekstra jaoks võivad just krediidid olla viis selle toetuse suurendamiseks.

Kuigi Saksamaa on ainus riik, millel on süsinikukrediitide kohta avalik toetav seisukoht, on sellel meetmel ka teiste valitsuste seas märkimisväärne toetus.

Lisaks Berliinile ja Stockholmile toetasid krediidisüsteemi ka Prantsusmaa, Horvaatia, Leedu, Poola ja Portugal ning ka ettevaatlikum Sloveenia. Tšehhi Vabariik teatas, et on sellisest variandist huvitatud.

Ükski riik ei öelnud otsesõnu, et nad on rahvusvaheliste süsinikukrediitide kasutamise vastu, kuigi Taani, Holland, Sloveenia, Läti ja Luksemburg väljendasid skepsist.

"Peame arvestama, et rahvusvahelistele krediitidele lootmine võib õõnestada heitkoguste vähendamise ja sellega seotud tehnoloogia ärilist põhjendatust EL-is," ütles Hollandi kliimaministri Sophie Hermansi pressiesindaja.

Taani, kes juhib alates juulist EL-i 2040. aasta eesmärgi üle peetavaid arutelusid, on üks liikmesriikidest, kes on selles küsimuses ettevaatlikum, ütles Taani kliimaatašee Maj Emmertsen mais Brüsselis toimunud üritusel. Taani kliimaministeerium teatas, et neil pole ametlikku seisukohta.

Sloveenia keskkonnaministeerium teatas, et võib toetada krediitide piiratud kasutamist "kompromissi vaimus", tingimusel, et EL kehtestab tugevad kaitsemeetmed.

Kõige jõulisem vastuseis rahvusvaheliste krediitide kasutamisele on tulnud EL-i kliimamuutuste teadusnõukogult, mis avaldas sel kuul aruande, milles kinnitas oma 2023. aasta soovitust vähendada heitkoguseid 2040. aastaks 90–95 protsenti.

Teadlased rõhutasid, et see soovitus – millele komisjon on korduvalt viidanud oma 2040. aasta eesmärkide alusena – viitab kliimameetmetele bloki enda piirides. Nad hoiatasid, et süsinikukrediidid õõnestaksid EL-i kliimapüüdlusi ja suunaksid hädavajalikke rahalisi ressursse kõrvale siseriiklikust rohelisest üleminekust.

Samuti märkisid teadlased, et krediitide usaldusväärsuse osas on endiselt tohutuid küsimusi ning et sarnased skeemid minevikus ei toonud sageli kaasa lubatud heitkoguste vähendamisi.