Euroopa Komisjon plaanib 2. juulil teha ettepaneku 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmiseks, mille järgi vähendab liit kasvuhoonegaaside heidet 90 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Politico kirjutab, et plaanitav ettepanek võimaldab aga riikidel täita osa eesmärgist kliimaprojektide toetamise kaudu ka väljaspool Euroopa Liitu (EL) asuvates, reeglina vaesemates riikides.

Plaanitav ettepanek võib sisaldada aga piirangut, mille kohaselt oleks selliste krediitide kasutamine piiratud kolmele protsendipunktile üldisest kliimaeesmärgist.

Süsinikukrediitide kasutamine võimaldaks EL-il, üksikute liikmesriikide valitsustel või ettevõtetel – olenevalt seadusandlikest üksikasjadest – maksta heitkoguste vähendamise meetme eest teises riigis ja arvestada sellest tulenevat kasvuhoonegaaside vähenemist oma kliimaeesmärgi täitmisel. Riik, kuhu roheprojekt toetuste abil rajataks, enda kliimaeesmärki selle kaudu aga ei täidaks.

Näiteks: üks riik rahastab teises riigis tuuleparki. Seejärel saab raha andnud riik omaenda heitemahust maha arvata kõik rahastatud projektist tulenevad süsinikuheite vähenemised, selle asemel, et teine ​​riik need maha arvaks.

EL-is praegu kehtivad kliimaeesmärgid nõuavad riikidelt heite vähendamise saavutamist üksnes siseriiklike jõupingutustega ning kriitikud hoiatavad, et isegi osaline krediidile lootmine aeglustaks dekarboniseerimise tempot riigi sees.

Sellest hoolimata on idee EL-i liikmesriikide seas populaarsust kogunud.

Teisipäeval ütles Prantsuse ökoloogilise ülemineku ministeeriumi ametnik ajakirjanikele, et Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra tõstatas nendega peetud aruteludes samuti kolmepunktilise ülempiiri.

Kuid Prantsusmaa usub, et selline ülemmäär on liiga madal. "Meie arusaamist mööda – nii Saksamaa kui ka volinik Hoekstra antud signaalide põhjal – käib arutelu kolme protsendi ümber," ütles ametnik. "Meie arvates võiks see sellest veel kaugemale minna."

Ühe EL-i valitsuse kõrge ametnik kinnitas samuti, et Hoekstra oli riikidega peetud aruteludes kolmepunktilist piirangut maininud.

Kahe teise EL-i valitsuse ametnikud, kes palusid oma riiki mitte nimetada, ütlesid, et nad olid samuti kuulnud, et komisjon kaldub kolme protsendipunkti suuruse ülempiiri poole, kuid lisasid, et Euroopa Komisjon ei ole kinnitanud, et see arv ettepanekusse lisatakse.

Hoekstra tegi kahele Saksa koalitsioonipartnerile lobitööd, et nad lisaksid süsinikukrediidid oma 2040. aasta ettepaneku seisukohale, ütlesid läbirääkimiste osalejad Politicole selle kuu alguses.

Euroopa Liidu sõltumatu teadusnõukogu hoiatas hiljuti, et süsinikukrediidid seavad ohtu EL-i kliimaeesmärkide terviklikkuse. Ka komisjoni kliima- ja konkurentsiküsimuste asepresident Teresa Ribera on väljendanud skepsist.

Kuid paljud riigid, sealhulgas Prantsusmaa, näevad krediidisüsteemi viisina, kuidas leevendada Euroopa tööstuse koormust heitkoguste vähendamisel.

Prantsuse ametnik keeldus nimetamast numbrit, milline ülempiir tuleks krediidisüsteemile kehtestada. "Meil pole seisukohta, kas see peaks olema viis protsenti või kümme protsenti, aga me arvame, et see on paindlikkuse element, mille üle peaksime läbirääkimisi pidama... ja ma arvan, et meil võib olla vaja minna veidi üle kolme protsendi," sõnas ta.

Prantsuse ametniku sõnul on riik ka "avatud" selle suhtes, milliseid krediite võimaldavaid projekte rahastada.

"Ma arvan, et looduspõhised lahendused meeldivad meile väga. Aga kui selle raha eest saab söeküttel töötava elektrijaama sulgeda ja selle taastuvate või vähese süsinikuheitega tehnoloogiatega asendada, on see samuti väga kasulik," lausus ametnik.

Seevastu soovib Saksamaa, et kõik EL-i rahastatavad süsinikukrediidid toetaksid "kvaliteetseid ja püsivaid" heitkoguseid vähendavaid projekte – see näitab vastuseisu looduspõhistele projektidele, näiteks saaste vähendamisele puude istutamise teel, kuna need meetodid suudavad süsinikuheidet siduda vaid ajutiselt.

Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister Agnès Pannier-Runacher pakkus välja, et üks põhjus, miks EL peaks süsinikukrediitide kasuks otsustama, on kompenseerida bloki enda metsade vähenevat süsinikusidumise võimet.

"Me näeme [süsinikukrediite] eelkõige kui viisi reageerida meie looduslike süsinikusidujatega seotud ebakindlusele," ütles ta ajakirjanikele teisipäeval Luxembourgis toimunud keskkonnaministrite kohtumise kõrvalt. "Me teame, et veepuuduse, kahjurite ja kliimamuutuste tõttu on oht, et need vähenevad."

Tema Soome kolleeg Sari Multala asus sarnasele seisukohale, öeldes ministrite kohtumisele saabudes ajakirjanikele, et "võib olla mõningaid võimalusi" tasakaalustada EL-i vähenevat süsinikusidumise võimet rahvusvaheliste krediitidega. Soome ulatuslikest metsadest on saanud üleraie tõttu tõttu süsinikuheite allikas, märkis Politico.

Multala öeldu teeb Soomest kümnenda EL-i riigi, mis toetab süsinikukrediite. Ta lisas, et krediidid peaksid olema viimane abinõu, kuid ilma nendeta "ei pruugi lahendust olla".