Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk rääkis "Vikerhommiku" saates, et kui koolipäeva algusaja muutmise arutelu mõni aeg tagasi tekkis, siis tegi ka ühistranspordikeskus arvutuse, et see muutus tähendab täiendavalt enam-vähem miljon eurot lisaraha.

"Olukorras, kus täna on 50 miljonit puudu ühistranspordist, ma ei oska öelda, kas see raha leitakse või ei leita," tõdes Nilisk. Tegevdirektor lisas, et tema ei kujuta ette, kuidas süsteem toimima hakkab, eriti kuna ministeeriumi esindaja on öelnud, et neil raha ei ole. 

"Toon natukene teise näite. Kui bussil läheb rattalaager katki, see hakkab undama ja kui bussijuht keerab raadio kõvemaks, kas see siis lahendab probleemi," sõnas Nilisk. Ta selgitas, et tema meelest tegeletakse praegu sarnase asjaga. 

Niliskil oli võtta näide ühest Tallinna-lähedasest vallast, mis otsustas ka mõni aasta tagasi viia koolid ühele algusajale ehk kella üheksale. "Kui enne saadi laste teenindamisel hakkama kaheksa bussiga, siis nüüd on vaja 18 bussi ning ka kilomeetrihind tõusus mitu korda," märkis Nilisk.

Tegevdirektor selgitas, et vedama ei hakata ainult õpilasi, vaid ka tööinimene soovib jätkuvalt tööle jõuda ning seega tuleb sealt ka lisamaht.

Nilisk ütles, et ministeeriumi esindajaga tema sel teemal kokku ei saanud ja asja ei arutanud. "Meie enda poolt kirjutasime kirja ning saatsime ministeeriumile. Seda meie käest otseselt ei küsitud, aga me tegime selle ja tõime valupunktid välja," ütles Nilisk. 

Nilisk rääkis, et muutus avaldab laiemalt mõju kogu päevakavale, kuid tõdes, et kõige keerulisem on siiski hommikune liiklemine. 

"Õhtune tipptund hakkab pihta umbes kella kahest ja kestab kella viieni, seega on see rohkem hajutatud. Hommikul tahavad kõik üheks ajaks kohale saada," märkis tegevdirektor.

Nilisk lausus, et lisaks on lastel ka trennid ning huviringid ja tema hinnangul on väga keeruline saada süsteemi toimima nii, et kõik rahul oleksid.

"Mul on tunne, et neid otsuseid vastu võttes ja tehes saab Eestimaa Jüris otsa ja kaugemale sealt ei nähta ning see on väga kurb," tõdes Nilisk. 

Tegevdirektor märkis, et ka bussijuhte on praegu puudu. "Kui vaatame bussijuhtide keskmist vanust, siis täna on see 60 ringis ning meil on väga palju väljastpoolt sissetoodud tööjõudu," ütles ta.

"Kui räägime õpilasliinidest, siis kindlasti sinna ei saaks panna võõrkeelt rääkivat juhti, ta peab eesti keelest aru saama, oskama õpilastega suhelda ja kui vaja, nende probleeme lahendada," lisas Nilisk. 

"Bussijuhi amet ei ole üleliia populaarne ja me üritame ühistransporti üldse populariseerida, aga see võtab aega ja need muutused on pikaajalised ning aeg näitab, kuidas asi kujuneb. Ma kardan, et võib-olla mõne või viie aasta pärast me väga enam eestikeelseid bussijuhte bussis ei kuule," sõnas Nilisk.