Haridusministeerium põhjendab vajadust tundide nihutamist hilisemaks sellega, et see oleks hea nii õpilaste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka
õpitulemustele.

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis algasid veel aasta tagasi tunnid kell 8 hommikul. Sel õppeaastal muudeti koolipäeva algusajaks 8.50.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Henrik Salumi sõnul kulus peaaegu aasta, et kooli algusajaga seotud muudatused koolis läbi viia.

"See muudatus tegelikult on hästi pikalt läbi mõeldud ja see protsess, kõikide asjade ettevalmistamine võttis ikkagi julgelt terve eelmise õppeaasta. Ehk siis väga kiirelt selliseid muudatusi teha on hästi keeruline," ütles Salum.

Muudatus on GAG-is positiivselt vastu võetud. Kontaktunde lühendati viie minuti võrra, et päev liialt ei pikeneks ning õpilased on erksamad. Kokkuvõttes on kogu koolielu efektiivsemaks muutnud.

"Ma arvan, et see on natuke iganenud või vananenud arusaam, et õppimine toimub ainult selle konktaktunni raames. Igal koolil on niivõrd palju teisi tegemisi, mis kõik mahuvad koolipäeva sisse, mille jaoks on nii õpilastel kui õpetajatel lisaaega," kirjeldas Salum.

Tallinna Reaalkooli päev algab kell 8. Direktori sõnul vajaks muudatus just päevaplaani osas laiemat debatti.

Tallinna Reaalkooli direktori Ene Saare hinnangul nõuab kooli algusaja muutmine suuremat arutelu.

"Kas nüüd kõik huvitegevusega seotud ja spordiga ja kõik kokku – kas nemad on valmis kogu selle tunniplaani muudatusega kaasa tulema? Võib-olla ma ei ole osanud jälgida, et see debatt on sellisel viisil olnud või see, et nad ise ei ole veel mõelnud selle peale, mis see kaasa toob, sest me ise oleme väga sageli kuulnud vanemate käest: "aga siis ma ei jõua trenni" või ka kui meil on mõni kooliüritus õhtupoole," lausus Saar.

110 õpilasega Iisaku gümnaasiumis algavad tunnid 8.25 ning mõte viia koolipäeva algus kella üheksale tekkis juba mõnda aega tagasi. Esiti sai mõte lastevanematelt kriitikat ning tundide algusaeg jäeti samaks.

Iisaku Gümnaasiumi direktor Külli Guljavin selgitas, miks lastevanemad ei soovinud kooli algusaja muutmist.

"Võib-olla oligi see lapsevanemate hirm, et kuidas siis lapsed kooli saavad, kui koolipäev algab hiljem ja kas ühistransport korraldatakse hiljem, et lastel ei tuleks liiga kaua oodata tundide algust. Meil sõltub bussidest umbes kolmandik lastest, kõige kaugemalt käib Jõhvist õpilasi. Nende buss väljub 7.25 Jõhvist," ütles Guljavin.

Direktor ütleb, et muudatuse korral oleks bussiaegu vaja nihutada pool tundi hilisemaks. Määrus näebki ette, et kui graafik pole sobiv, peab kohalik omavalitsus lapse transpordi ise korraldama. Muudatusi on määruses aga teisigi, mitmed neist tekitavad koolijuhtides küsimusi.

"Kui ma vaatasin määrust, siis tunni pikkuseks oli ikkagi seal kirjas 45 minutit, selle ma sealt leidsin. Sama on nüüd ikkagi ärareguleeritud söögivahetunni pikkus – see ei tohi olla vähem kui 20 minutit ja sealt peab väljas olema sööklasse liikumise aeg ja toidu ette tõstmise aeg. Ma ei tea küll, kuidas seda mõõtma hakatakse, seda ma veel ei kujuta ette," lausus Tallinna Reaalkooli direktor.

Veel ütleb määrus näiteks, et koolihoovi muru peab olema niidetud, et lapsed ei komistaks ega leviks puugid. Ka ei tohi koolis uksed sulguda nii, et sinna võiksid näpud vahele jääda ning kui koolitrepp on kitsas, võib sellel liikuda samaaegselt ainult ühes suunas.

Ministeerium ootab partnerite tagasisidet 7. maini, muudatused on plaanitud jõustuma 1. septembrist.