Haridusministeeriumis on valmis saanud ja tagasiside ootel määruse eelnõu, mille järgi liigub koolitundide algus seniselt kella kaheksalt kella üheksale.

Vastseliina gümnaasiumi õppejuht Küllike Nagel ütles ERR-ile, et neil algavad koolitunnid kell 8.35, kuid kõik tunnid tuleb maakonna bussiliinide järgi sättida: kui õpilasliinide sõiduaegu saab muuta, siis maakonnaliinide omi vaevalt.

Osa õpilasi tuleb majja juba kella seitsmeks ja nende jaoks on tundide hilisem algus suurem mure.

"Olen läbi elanud, kui tunnid 1980-ndatel algasid 9.15, siis tulid ka bussid selliselt, aga tookord olid majandid ja lapsed viidi kohe pärast kooli ära," tõdes Nagel.

Kui koolipäeva algus hilisemaks liigub, tuleb Nageli sõnul muudatusi teha ka huviringidel ja muusikakoolil, kes peavad tundide lõpu ajaga arvestama.

"Kardan seda, et kui vanemad lähevad kella kaheksaks, osa kella seitsmeks tööle, siis mis sellest saab, aga see on arutamise koht," tõdes õppejuht.

Tallinna reaalkoolis algavad tunnid valdavalt kell kaheksa. Kooli direktor Ene Saar ütles, et esimene klass alustab neil kell üheksa ja nende koolipäev on lühike, sest nädalas on 20 tundi. Alates üheksandast klassist on aga tunde igapäevaselt kuus, seitse või kaheksa, lisaks veel valiktunnid, mistõttu peaks määrust tehes mõtlema, kas eri vanuses lapsi tuleks ühe mõõdupuuga mõõta.

"Igasugu muudatuse mõte peaks olema haarata erinevaid huvigruppe. Kool ei ole üksi – meie lapsed käivad huvikoolides, muusikakoolis, spordiringis, spordikoolis, me tahaksime, et lapsed oleksid mitmekülgsed ning formaalne ja mitteformaalne haridus oleksid omavahel lõimitud. See tähendab, et kõik osapooled peavad kaasa tulema, kaasa arvatud vanemad," selgitas ta.

Saar lisas, et ta ei vaidle muudatustele vastu, kuid need tuleks hästi läbi mõelda ja vajaks ühiskonnas laiemat debatti.

GAG-i kogemus näitas, et ettevalmistus nõuab aega

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium läks käesolevast õppeaastast üle hilisemale koolipäeva algusele ja nende tunnid algavad nüüd 8.50. Kooli direktori Henrik Salumi sõnul oli tegu pikalt läbimõeldud muudatusega, mille ettevalmistamiseks kulus terve eelmine õppeaasta.

"Meie kogemus sellest õppeaastast on positiivne," kinnitas Salum, kelle sõnul ei ole nad ülemäära negatiivset tagasisidet saanud, ehkki ta ei tea veel igakevadise rahuloluküsitluse tulemusi, kus seekord on üks fookus just koolipäeva algusaja muutmisel.

Selleks, et koolipäev liiga pikalt ei kestaks, muutis GAG kontakttundide aegu. Neil on 40-minutilisi tunde, 80-minutilisi paaristunde ja 90 minutit kestvaid praktikume.

"Arvan, et see on natuke iganenud arusaam, et õppimine toimub ainult kontakttunni raames. Igal koolil on niivõrd palju teisi tegevusi, mis kõik mahuvad koolipäeva sisse, milleks on ka õpetajatel vaja lisaaega," tõdes Salum. "Uurimistööd, loovtööd, meie kooli puhul õppefilmid, erinevad õppesuunaprojektid kuni üritusteni välja ehk seda kõike vaatame kompleksselt, see kõik on õppimine ja et see kõik mahuks ära koolipäeva sisse."

GAG kaalus ka kell üheksa koolipäeva alustamist, kuid direktori sõnul langes valik 8.50 kasuks seepärast, et siis lõpeb kaheksas tund 15.40 ja see tundus paras, et lapsed veel ka huviringidesse jõuaksid.

Salum märkis, et kuna praegune tundide algus on neil esimest aastat, on kindlasti asju, mida parandada ja muuta. Näiteks soovib üha rohkem õpetajaid 80-minutilisi paaristunde teha. Igal juhul nõuab aga muudatuste tegemine Salumi kinnitusel palju aega ja koolide jaoks on keeruline juba 1. septembriks kogu päeva- ja õppekava muuta.

Söögivahetund on juba praegu mitmel pool nõutust pikem

Määruse eelnõu näeb ette ka söögivahetunni pikenemise seni nõutud minimaalselt 15 minutilt 20 minutini, seejuures ei sisalda see aeg söömamineku ja söögi serveerimise aega.

Vastseliina gümnaasium ei näe söögivahetunni pikenemises probleemi, sest neil kestab see juba praegu 20 või 25 minutit. Küllike Nageli sõnul ei ole muret ka lisanduva nõudega, et söögikordade minimaalne vahe peab olema vähemalt kolm tundi, sest nende koolis on pärast esimest tundi kell 9.20 pudruvahetund, kus pudruportsu saab osta 20 sendi eest.

"Päris palju õpilasi sööb meil hommikul putru," ütles õppejuht. "Need õpilased, kes putru söövad, saavad lõunat kell 12.20, aga kes hommikuputru ei soovi, söövad lõunat 11.20."

Tallinna reaalkoolis on söögivahetunnid juba palju aastaid kestnud 30 minutit. Ene Saar ütles, et see on võimalik tänu paindlikule päevakavale – osa lapsi sööb, osa on aga tunnis. Koolikorralduse poolest nõuab see põhjalikku läbimõtlemist.

Arusaamatuks pidas Saar seda, et määrus paneb paika söögiaja pikkuse ilma sööklasse liikumise ja serveerimisajata, sest siis peaks justkui nendegi kestust mõõtma hakkama, selle asemel võiks aga pigem kohe söögivahetunni 25 minuti pikkusena määruses sätestada.

Kokkuvõtteks märkis reaalkooli juht muudatuste kohta, et koolil on nüüd vastutus seda kõike lapsevanematele kommunikeerida ja lapsevanemad peavad mõtlema, kuidas nende päevaplaan kulgema hakkab.

"On, mille üle arutada ja tundub, et meie muudatuste tuuled puhuvad tugevasti," nentis Saar.

Kuna Vastseliina gümnaasium ei ole muudatusi veel arutanud, sest koolivaheajal on töötajad koolitustega väga hõivatud, siis Nageli sõnul alles selgub, kas midagi koolielus veel muutmist vajab. Kõigepealt arutatakse asja õpetajate ja siis hoolekoguga, kes viib info lapsevanemateni ning vaja on teha ka statistikat, mis kell lapsed kooli jõuavad.

"Tuleb kõik punktid läbi käia, siis saab optimaalselt kõik paika panna," ütles Nagel.

Haridusministeerium saatis muudatusi sisaldava määruse partneritele kooskõlastamiseks ja ootab tagasisidet kuni 7. maini. Määrus on plaanitud jõustuma selle aasta 1. septembril.