Koolipäeva alguse kella 9 lükkavas eelnõus on ka punkt, mis kohustab omavalitsust korraldama lapse kooliminekut juhul, kui väljaspool asulat viib koolitee läbi potentsiaalselt terviseohtliku maastiku või tuleb lapsel kõndida maantee ääres, kus sõidetakse kiiremini kui 50 km/h. Koolibussi peatus peab vastama tavalise peatuse nõuetele ehk kitsa tee korral tuleb KOV-il ehitada eraldi peatumiskoht.

"See võib viia selleni, et meil tuleb osutada teenust selliselt, et koolibuss hakkab käima uksest ukseni ja see bussipeatus peab vastama nõuetele, mida meil ei ole võimalik eramaadele kuhugi rajada," sõnas Saue vallavanem Andres Laisk.

Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhi Andrus Niliski sõnul iga neljas bussipeatus Eestis selline, kus bussipeatusemärk on teepeenral, aga puudub vajalik kõvakattega pinnas. Peatuste ümberehitamine võib tema sõnul maksma minna 50 000 kuni 100 000 eurot ning see võtab vähemalt aasta aega.

"Üsna palju on selles määruses sellist subjektiivset, et peab olema piisav, peab olema ohutu, need terminid on tegelikult lahti sisustamata ja kui me nüüd peame vastama potentsiaalselt mõnele vallaelaniku arvamusele, et see ei ole piisav või ohutu, siis me oleme selle määruse teksti järgi küll hädas," ütles Laisk.

Uues määruses olev säte, mis kehtestab koolipäeva alguse kell 9, tähendab Põhja-Eesti ÜTK juhi sõnul suuri muudatusi maakonnabusside sõidugraafikus.

"Me tegelikult oma majas natukene vaatasime, palju neid lisakilomeetreid vaja on – 57 kilomeetrit ütleme niimoodi, et jämedalt oleks vaja 700 000 lisakilomeetrit ehk miljon eurot. 1. septembriks ei ole see tehtav, sest ei ole olemas neid busse, ei ole olemas neid bussijuhte," lausus Andrus Nilisk.

Kuusalu vald valmistas kohaliku keskkooli koolipäeva hilisemat algust ette terve eelmise õppeaasta ja tegu oli keerulise logistikaülesandega.

"Me arvestame oma plaanide tegemisel naaberomavalitsustega, siis arvestame oma valla koolidega, siis arvestame ühistranspordiliinidega, et igasugune väike muudatus toob tegelikult päris suure muutuse terves logistikaringis," ütles Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt.

Haridusministeeriumi sõnul ei kohusta uus määrus koolipäeva alustama kell 9 ja tingimata uusi bussiliine käivitama.

"Praegu need omavalitsuste küsimused on paljuski tulnud sellest, et veel ei ole jõutud hakata omavahel läbi rääkima seda, et mida me koos selles omavalitsuses saame ette võtta, võib olla ei ole koolibussi vajadus üldse enam nii suur, kui me näiteks jõuame kokkuleppele ühistranspordiga, võib olla ei ole ühistranspordi ega koolibussi vajadus üldse nii suur, kui me väikestes kogukondades lepime kokku vanemad omavahel, kuidas need lapsed kooli jõuavad," kirjeldas võimalusi haridusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.

Haridusministeerium koolitranspordi lisakulusid katma ei hakka.

"Mina väidan, et see on kohaliku autonoomia küsimus, ei olegi võimalik ette kirjutada seaduse tasandil sellise detailsusega nõudeid, mida tuleb lahendada kohalikus kogukonnas," lisas Venno.