Saaremaal läheb enamus inimesi tööle kella kaheksaks ja ka koolipäeva algus on kas kell kaheksa või 8.30. Tundide alguse nihutamine kella üheksale tähendab, et koolilapsi tuleb hakata eraldi sõidutama.

"See muudatus võib olla isegi üle 20 protsendi kogu ühistranspordivõrgust, mis tähendab seda, et meie hankeleping ei võimaldaks seda. Meil tuleks busse juurde tuua, rääkimata sellest, mis see kõik võiks meile maksma minna," ütles Saaremaa abivallavanem Kaarel Tang.

Kui praegu on paljud koolibussipeatused sõna otseses mõttes teeristil, siis uue määruse järgi tuleb ka sinna omavalitsustel välja ehitada korralikud peatused.

"Neid peatusi on Saaremaa vallas suurusjärgus 140 ja ühe peatuse ehitus maksab umbes 2000 eurot. Siit võib omad arvutused teha, see oleks päris suur kulu vallale," lisas Tang.

Saarlased pole hädas üksi, valdade ja linnade liidul kulus kuus lehekülge, et plaanitava määruse vead üles lugeda. Näiteks jääb liidule arusaamatuks, miks kehtestatakse ühesugused nõuded algkoolimajale ja gümnaasiumile, et lapsed oma näppe akna või ukse vahele ei jätaks.

"Aga omavalitsuse vaates on kõige suurem mure koolipäeva algus, teema, mis nõuab väga pikka läbirääkimist, ettevalmistusi, selle ettevalmistamiseks on eelnõus välja pakutud, et kolme-nelja kuuga saab kõik tehtud ja kokku lepitud. Paraku see nii ei käi," ütles valdade ja linnade liidu haridusnõunik Robert Lippin.

Lippini sõnul nõuab plaanitav muudatus lisaraha, põhjalikku eeltööd ning läbirääkimisi mitte ainult lapsevanematega

"Ka tööandjad peavad mõtlema, kuidas oma vahetusi ümber korraldada, teisel kellaajal alustada. See on laiem diskussioon, mida ei ole võimalik kolme kuuga läbi teha," lisas Lippin.

Täna tunnistab ka haridusministeerium, et ilmselt lükkub koolipäeva hilisem algus edasi.

"Just sellepärast, et see on väga lühike aeg selle rakendamiseks, julgen ma täna öelda, et tõenäoliselt rohkem aega antaksegi. Kõik asjad ei pea olema korras ja tehtud 1. septembriks," ütles haridusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.

Kui koolipäeva hilisema algusega on õpilased igati rahul, siis tuska teeb neile külmapühade ajalukku saatmine ja koolikoti kaalu vabaks andmine. Aga kõige suurem murekoht on õpilaste jaoks hoopis kontrolltööde piirangu kaotamine.

"Iseenesest see tekitab sellise olukorra, kus ühel koolipäeval võib igale tunnile tekitada kontrolltöö või midagi taolist. See ei ole toetav koormuse või õpilaste vaimse tervise suhtes," ütles õpilasesinduste liidu esimees Karl Erik Kirss.

Haridusministeerium põhjendab kontrolltööde reeglitest loobumist sellega, et tegu on mõttetu reegliga, mida nagunii ei täidetud.