Lauri sõnul on majanduskuritegude, korruptsiooni, kelmuste ja rahapesu uurimistes pangaandmed üks olulistemast tõenditest, sest kriminaalpolitsei uurib kuritegelikul teel saadud raha liikumist.

Lauri andmetel küsib PPA pankadelt täitmisregistri kaudu andmeid umbes seitsmel protsendil kõikidest kriminaalmenetlustest.

"Kui uurija küsib ühe päringuga mitut asja, näiteks kas inimesel üldse on pangas konto, mis on konto saldo ja konto väljavõtet, siis kõik need kirjed kajastuvad statistikas eraldi päringuna," selgitas Laur päringute suurt arvu.

Lisaks sõnas Laur, et PPA-s on olemas täitmisregistri kasutusjuhend ning kõik päringud on logitud ja kontrollitavad. Laur rääkis veel, et keskkriminaalpolitsei lisab kõik pankadelt saadud vastused kriminaalasja materjalide juurde.

Laur kinnitas, et õigus pangaandmete kohta päringuid teha on vaid kriminaalmenetlusega tegelevatel ametnikel.

Kolmapäeval teatas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker, et asutus enam täitmisregistri kaudu pangakontode kohta päringuid ei tee ning kasutavad selleks meile.

Õiguskantsleri kantselei kolmapäeval avaldatud seisukohast selgus, et täitmisregistri kaudu pääsevad mõned ametiasutused õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladustele. 

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on riigiasutused täitmisregistri kaudu teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse mitmekümneid tuhandeid kordi, sh on politsei- ja piirivalveamet (PPA) teinud päringuid üle 30 000. Mis oli päringute täpne eesmärk ja millises menetluses need olid, polnud õiguskantsleri sõnul selge.