Käesoleva aasta algusest on Tartus peetud mitu avalikku arutelu Siuru kultuurikeskuse rajamisest. Viimase vestlusõhtu teemaks oli näiteks linnaruum Siuru ümber.

"Selliseid väga konkreetseid ettepanekuid ja muudatusettepanekuid võib olla ei olnudki, aga pigem võib olla tunti muret, millised need muutused siis on ja kui palju nad tegelikult linnaruumi mõjutavad. Jõekallas tundus olevat murekoht paljudele inimestele. Ja ajalooline aspekt oli seal ka kindlasti," sõnas maastikuarhitekt Kristjan Talistu.

Siuru planeerimisega liigutakse edasi ning sel nädalal taotleti linnalt ehitusluba, mis loodetakse saada lähikuudel. Keskpargis on tehtud arheoloogilised eeluuringud. Proovikaevamised näitasid, et arheoloogidele huvitavat materjali planeeritava keskuse asukohas jagub. Keskpargi niiskes maapõues on mitmed orgaanilised materjalid hästi säilinud. Järgmisel aastal peaksid hakkama põhjalikumad arheoloogilised uuringud, mis kestavad aprillist oktoobrini kahel aastal.

"See peaks nüüd olema läbi aegade Eesti kõige suurem plaaniline arheoloogiline kaevamine üleüldse, ruutkilomeetrite mõttes, ja me alustame järgmisel kevadel," ütles Siuru juhataja Aavo Kokk.

Siuru planeerimisel minnakse aga edasi põhiprojekti koostamise ja ehitaja leidmisega.

"Põhiprojekti pealt me teeme ehitushanke, mille loodame valmis saada kuskil järgmise aasta lõpuks, et ehitajaga sõlmida lepin kuskil järgmise aasta lõpus või 2027 alguses, et saaks hakata ehitama ka," sõnas Kokk.

Siuru peaks valmima 2029. aastal ning selle prognoositav maksumus on 92 miljonit eurot, millest kaks kolmandikku katab kultuurkapital.