Kõige keerukam on kirikute taastamise puhul hoone eripäradega arvestamine, ütles restauraator ja kunstiajaloolane Juhan Kilumets.

"Võtame kasvõi tornid, tornikiivrid – üks keerukamaid ehituslikke osi ja sageli ka kõige viletsamas seisukorras. Kirikutel on sageli võlvid, hoone staatikaga on probleeme, võlvide staatikaga probleeme," sõnas Kilumets.

Ehituse planeerimist takistab ka õige ehitaja leidmine, sest muinsuskaitseseadus piirab valikut. Seaduse järgi peab ehitajal olema vastav litsents, et töötada kaitse all oleva mälestusmärgiga. Oleviste koguduse vanempastori Siim Teekeli kogemuse põhjal oli esimestel aastatel restauraatori leidmine raske, kuid ajaga tekivad ka kontaktid.

"See ring on küllalt väike, kellel on ka muinsuskaitse litsents, kes võivad neid restaureerimistöid teha. Ja aga on kujunenud välja juba teatud ring, kuus-seitse ettevõtet Tallinnas, kellel on need pädevused," sõnas Teekel.

Kirikuid restaureerides peab Kilumetsa sõnul kohandama neid vastavalt tänapäevastele vajadustele.

"Püüame siis endale selle pildi ette manada, et kuidas 21. sajandi kogudus siis keskaegses kirikus peab hakkama saama," märkis Kilumets.

Restaureerimise toetuste saamiseks näevad kirikud ise vaeva. Kirikud võtavad potentsiaalsete toetajatega ühendust, nentis Teekel.

"Viimastel aastatel on ka Tallinna linn meid siiski toetanud," lausus Teekel. "Tallinna linn kirikurenessanssi osas pakub võimaluse neid taotlusi esitada ja siis on seal vastavad komisjonid."

Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse juht Pirjo Roots tõi näiteks, et Tartu Maarja kirikus antakse endast märku läbi ürituste korraldamise. Lisaks on ta märganud, et kirikute restaureerimine läheb inimestele korda.

"Me samamoodi kogusime annetusi ja hoiame seda sidet inimestega," sõnas Roots.

Kirikute restaureerimise peamiste toetajatena toovad asjaosalised välja kohalikud omavalitsused.

"Kui me vaatame nüüd seda taastatud kirikutorni, mis 2024. aastal valmis – Tartu Maarja kiriku torn –, siis seal oli üks suur põhiannetaja Janek Veeber ja annetas ka Tartu linn," ütles Roots.

Kilumets tõdes, et riigil ja omavalitsustel on toetuste jagamiseks välja kujunenud kindel metoodika.

"Need otsused on, on sellised nii-öelda seisukorra põhised, et kus on kõige suuremad hädad ja kõige ohtlikumad olukorrad," märkis Kilumets.