Kui põõsast kostub sahin, siis on tihti mõistlikum eeldada, et seal sahistab mingi kiskja, kui seda, et see on lihtsalt tuul. Kui arvame, et on kiskja, aga tegelikult on tuul, siis pole lõppkokkuvõttes midagi hullu. Kui aga arvame, et on tuul ja tegelikult on kiskja, siis võib see meile osutuda eluohtlikuks, kuna me ei ole piisavalt valmis ennast kaitsma või ei põgene õigel hetkel.

Viimastel nädalatel on Tallinna võimukoridoridest kostunud päris palju sahistamist. Asjaosalised pole meile päris kindlasti oma kõiki kaarte avanud ja me lõpuni ei tea, kas nähtu on olnud enamjaolt lihtsalt tuul või toimetab seal kaval kiskja. Kas see, mida nägime, oli vähemalt osalt kavalalt ette planeeritud sündmuste käik või hoopis paanikast ajendatud reflekside jada, mis pigem meenutab vesiliiva kinnijäänu valeotsust hakata ennast rapsides päästma. Mis aga paratamatult päädib veelgi sügavamale liiva alla vajumisega.

Reformierakonna tulevik on juba pikemat aega paistnud tume. Nüüd, kui kohalikud valimised on lähedale jõudnud, on tõenäoline, et see teadmine on hakanud üha enam ka erakonnas kohale jõudma ja muret tekitama. Enne võis mõelda, et kadunud toetuse näol on tegemist ajutise nähtusega - küll ta tagasi tuleb, alati on tulnud. Aga ei tule ega tule. Numbrimaagia näitab erakonnale rasket tulevikku.

Keskerakonna oodatud kokkukuivamine Tallinnas on jäänud tulemata. Linnavõimu juurest eemaldamine nende toetusele mõju ei avaldanud ning samuti ei teinud seda kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmine. Tõsi, Keskerakond teeb Tallinnas mõnevõrra nõrgema tulemuse kui eelmistel kohalikel valimistel, kuid sellele vaatamata võidavad nad pika puuga ning keegi teine ei küündi neile lähedalegi. Tuleb välja, et Tallinna on väga keeruline ilma Keskerakonnata valitseda.

Reformierakonna toetus Tallinnas tõotab samuti jääda mõnevõrra kesisemaks kui eelmistel kohalikel valimistel. See oleks langus juba mitmendat valimistsüklit järjest. Samas on oodata, et nii Isamaa kui ka sotsiaaldemokraadid parandavad võrreldes eelmiste kohalike valimistega Tallinnas väga oluliselt oma positsiooni ja teevad vähemalt sama hea või tõenäoliselt isegi parema tulemuse kui Reformierakond.

See kõik tähendab, et kui hääled on loetud, võib Keskerakond endale valida koalitsioonipartneriks ükskõik millise erakonna nendest kolmest ning valitseda mugavalt kaheerakonnalises koalitsioonis. Senine linnavõim poleks aga võimalik, kuna Eesti 200 mitte ainult ei ole võimeline oma eelmiste valimiste tulemust kordama, vaid jääb ilmselt üldse linnavolikogust välja. Ning võib juhtuda, et ülejäänud kolmel pole piisavalt kohti koos.

Pole mingit erilist põhjust oletada, et Reformierakond oleks Keskerakonnale Tallinnas kõige esimene ja kõige loogilisem valik. Tasub meeles pidada, et riigi tasandil hakkas Keskerakonna toetus märgatavamalt langema pärast Jüri Ratase teist valitsust, kui oldi Toompeal võimul koos Reformierakonnaga. 

Sotsiaaldemokraatidega on Keskerakonnal hiljutine koostöökogemus olemas ning Isamaaga on viimasel ajal mingis mõttes toimunud maailmavaateline lähenemine. Seega - nagu ka asjaosalised meile kenasti mõista andsid - on Reformierakonna jaoks võimul püsimiseks äärmiselt oluline kindlustada, et just nemad oleksid Keskerakonnale kõige parem pruut. Ja ilmselt tundus mõistlik proovida seda teha juba enne valimisi, sest valimiste õhtuks oleks ilmselt keegi teine juba ette jõudnud. 

Samas ärme ka unusta, et sügisesed kohalikud valimised on stardipauk järgmiste riigikogu valimiste kampaaniale. See on võib-olla lõppkokkuvõttes isegi olulisem, sest Reformierakond pole Tallinnas kunagi väga heal positsioonil olnud ja mõned munitsipaalametikohad ei ole just kõige suurem saak. Riigi tasandil on nad domineerinud aga juba väga kaua ning oma positsiooni kaotus seal - mida toetusnumbrid praegu näitavad - oleks erakonnale saatuslik löök.

Praegu paistab üpriski kindel, et 2027. aasta riigikogu valimised võidab Isamaa. Just nendest saab peamine valitsuse moodustaja, kellel hea tähtede seisu korral on uues riigikogus võib-olla isegi enam kui 30 kohta. Eesti 200 jääb riigikogust ilmselt välja ning EKRE, Keskerakond ja Reformierakond võistlevad omavahel teise kuni neljanda koha pärast. Nendest igaüks võib hea õnne korral saada enam kui 20 kohta. Sotsiaaldemokraadid jääksid praeguses seisus mõnevõrra tahapoole ning valimiskünnise kohal, aga sellest mitte väga kaugel võime võib-olla näha ka Parempoolseid.

Reformierakond oleks sellises riigikogus üks kolmest teise kuni neljanda koha erakonnast ning mitte enam võitja. See oleks väga suur ja dramaatiline muutus. Nad saaksid olla valitsuse moodustaja ainult siis, kui neil oleks koos Keskerakonna ning sotsidega ja võib-olla ka künnise ületavate Parempoolsetega riigikogu enamus koos. Ning ükski nendest erakondadest ei eelistaks valitsusliitu Isamaaga. Samas ei ole ka ebatõenäoline, et näiteks Isamaa ja Keskerakond võiksid kahe peale moodustada enamusvalitsuse, kui mõlemal väga hästi läheb.

Ühesõnaga, ka pärast 2027. aasta riigikogu valimisi on Reformierakonna jaoks eluliselt oluline, millises suunas vaatab Keskerakond. Tihe liit pealinnas võiks olla hea eeldus ka koostööks Toompeal.

Tundub loogiline, eks ole. Seega võiks nagu oletada, et tuul, mis puhus, oli kellegi kaval plaan. Samas tundub ka kõik see, mis on toimunud, väga mitmel erineval viisil arusaamatu ja ebaloogline. Eriti mis puudutab valijate eelistusi.

Norstati ja Ühiskonnauuringute instituudi küsitlus juuni keskel näitas, et kaks kolmandikku Reformierakonna valijatest ja ligi 60 protsenti Keskerakonna valijatest ei toetaks nende kahe erakonna võimuliitu pealinnas. Hilisemad küsitlused näitasid, et juuli alguseks ei olnud Reformierakonna toetaja selle idee suhtes mingil erilisel viisil leebunud. On selge, et oravate praegune toetaja pigem ei kiida oma erakonna hiljutist tegevust heaks ning kõikide teiste erakondade toetajad mõistavad selle väga selgelt hukka. Seega pole niigi halvas seisus erakonnal siit toetust juurde eriti loota ja pigem on potentsiaali seda veelgi kaotada. Ehk selle pärast tõmmatigi nüüd natuke tuure maha. Numbrimaagia näitas, et astuti valusalt ämbrisse.

See kõik paneb aga mõtlema, et võib-olla siiski ei olnud tegemist kellegi hästi läbi mõeldud ja kavala plaaniga. Plaaniga ilmselt küll, aga päris halva plaaniga. Näib, nagu oli tegemist oma halbadest väljavaadetest valusalt teadlikuks saanud erakonna esimeste suuremate võbelustega. Sellesarnaseid me ilmselt näeme järgmise pooleteise aasta jooksul veel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.