Avatud taludest otsitakse ehedat maaelu
Laupäeval avasid 327 talu üle Eesti oma uksed, et jagada nädalavahetusel toimuvatel avatud talu päevadel külastajatega maaelu väljakutseid ja rõõme. Enam kui pooltes taludes saab näha ka erinevaid loomi, kõige erilisemad neist on ühe-lehma-talud, mida on Eestis alles veel mõned üksikud.
Üks väheseid ühe-lehma-talusid on Setomaal Vinski külas, kusjuures sellest 100 meetri kaugusel on Eesti-Vene-vaheline kontrolljoon. Sealsamas karjamaal sööv lehm Betty on kahtlemata nende avatud talupäevade üks suuremaid staare.
"Eks hästi paljud mõtlevad, [et ma olen] mingi uhuu peast, vaata, [et] kes ikka tänapäeval lehma võtab. Isegi mu sõbrad nagu vahepeal, nagu, et issand jumal nagu, kuhu sa oled sattunud või mis sa teed üldse. Aga ma olen mega rahul selle otsusega," rääkis Täpsulandi talu lehmaomanikust perenaine Terje Kanarbik-Pettai.
Terje võttis Betty oma tallu neli aastat tagasi. Julge otsuse kasuks rääkis mitu argumenti: peres kasvab kolm last, piima kulub ja lõpuks peavad ka lapsed nägema, kust toit tuleb ja kuidas see maaelu käib.
"Lehmaga on see, et lehm on kohustus – sa ei saa lehmale öelda, et ma täna ei tule lüpsma. Ja see on logistiliselt [keeruline], kõik plaanid peavad paigas olema – saab küll käia, aga peab hästi palju mõtlema," kirjeldas Kanarbik-Pettai.
Betty pole Täpsulandi ainuke pudulojus. Laudas hõikab tema vasikas, hoovis jooksevad ringi kanad-kuked, haned-pardid ja kassid-koerad loomulikult ka. Kõigest sellest tullaksegi talusse osa saama.
"No ikka loomi, loomi. Ja et saaks noorperele näidata, et ega ei ole enam väga palju selliseid kohti, vanaemad ei kasvata enam loomi, kõik käivad tööl. Nähes võib-olla seda, kuidas laps loomaga kontaktis olles käitub või kuidas see talle mõjub, siis absoluutselt võiks endale võtta ka mõne väikse pudulojuse koju," rääkis talukülastaja Kahro Tartumaalt.
"Pigem lastele näidata seda maaelu, ma arvan. See ongi põhiline, see päris elu, et nad tahavad elus loomi näha, katsuda," lisas talukülastaja Aimar Võrust.
Tänavust avatud talude päeva iseloomustab korraldajate sõnul mitmekesisus – näha saab nii suurfarme kui hobitalusid, on kunsti- ja elustiilitalusid kui ka neid, kus pühendutakse taimekasvatusele. Loomi saab näha enam kui pooltes taludes.
Võrreldes läinud aastaga avas oma uksed tänavu aga kolmkümmend talu vähem. Üheks põhjuseks suu- ja sõrataudi oht, mistõttu ei avanud oma uksi näiteks muidu väga menukad Nopri talu ja Andre farm.
"Mõlemal on küll avatud talupoed, et inimesed, kes sinna kanti satuvad, saavad nende tooteid osta, aga loomade juurde ei pääse. Päris mitmes talus on põhjuseks olnud ka ka vihm – sellel aastal on suvi olnud väga niiske –, mis tähendab seda, et ei ole saanud teha piisavalt ettevalmistusi, et olla külaliste vastuvõtuks valmis," selgitas maaeluvõrgustiku teenistuse juht Reve Lambur.
Avatud taludega saab tutvuda ka pühapäeval.
Toimetaja: Mait Ots









