"Läänemere piirkond on pingeline Euroopa rannikuriikide agressiivse poliitika tõttu. Venemaa kavatseb selles piirkonnas kindlalt kaitsta oma õigustatud huve," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele esmaspäeval.

"See, et paljud riigid tegutsevad seal provokatiivselt, on ilmne reaalsus," lisas Peskov.

Tema sõnavõtt järgneb Eesti esimesele HIMARS-i kasutamisele, simuleeritud meresihtmärkide ründamisele Läänemeres 11. juulil. Eesti sai kuus raketisüsteemi 2025. aasta aprillis osana laiemast piirkondlikust ümberrelvastumisest, mille vallandas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse.

USA-s toodetud süsteemid, mida Ukraina on laialdaselt kasutanud Vene vägede vastu, võivad rakette lasta kuni 300 kilomeetri kaugusele. See paneb Venemaa Leningradi oblasti laskeulatusse.

Teised Balti riigid järgivad Eesti eeskuju. Leedu on tellinud kaheksa HIMARS-süsteemi, mille tarned peaksid algama sel aastal, samas kui Läti on sõlminud USA-ga lepingu kuue raketiheitja ja ATACMS-rakettide saamiseks 2027. aastaks.

Moskva on korduvalt hoiatanud NATO kasvava sõjalise kohaloleku eest Baltimaade piirkonnas, nimetades seda julgeolekuohuks.

Pinged NATO ja Venemaa vahel on jätkuvalt kasvanud Kremli relvarahuettepanekute tagasilükkamise ja üha agressiivsema hoiaku tõttu, sealhulgas ähvardustega laiendada sõjalisi operatsioone Ukrainast väljapoole.

Lääne luureagentuurid ja ametnikud on korduvalt hoiatanud, et Venemaa võib järgmise viie aasta jooksul kujutada endast sõjalist ohtu NATO liitlastele.