Ülevaade: RAB saab tuhandeid teateid, analüüsi ja uurimist väärivad vähesed

Rahapesu andmebüroo (RAB) vaatas mullu läbi üle 11 000 neile saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud teate, uurimisasutuste poole pöörduti ise 133 korral. Kümme alustatud kriminaalmenetlust oli seotud RAB-i analüüsitud ja edastatud teabega.
RAB-i ülesanne on vastu võtta kõik rahapesu või terrorismi kahtlusega seotud teated, mis neile saadetakse, neid analüüsida ning kahtluse korral edastada analüüsitud teave uurimisasutustele. Näiteks mullu vaatas RAB läbi 11 055 teadet.
Nendest vaid osa jõuab analüüsini, veel väiksem osa edastatakse koos analüüsiga uurimisasutustele. RAB-ist öeldi ERR-ile, et arvestama peab, et need 11 055 teadet sisaldasid informatsiooni sektoritelt, kus teadete kvaliteet on väga madal, mistõttu need ei jõuagi süvendatud analüüsi, või on teated seotud kelmustega (mullu umbes 25 protsenti teadetest), mida peab vaatama kogumis, mitte igat üksikut teadet eraldi.
Uurimisasutustele tegi RAB mullu aastal edastusi rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks 133 korral, need edastused olid seotud 171 teatega.
Lisaks tegi RAB mullu 1695 operatiivset infoedastust uurimisasutustele, mis olid seotud 2233 teatega. 356 infoedastust tehti välisriigi rahapesu andmebüroole. Seega edastas RAB mullu partneritele informatsiooni, mis oli toodud ligikaudu 2800 teates.
RAB-ilt saadud informatsioon toetas või oli aluseks 2024. aastal 10 kriminaalmenetluse alustamiseks, öeldi rahapesu andmebüroost.
2024. aastal oli kahtlusepõhiste teadetega seotud kahtlaste tehingute ja tegevuste maht kokku 1,87 miljardit eurot, öeldi RAB-ist.
Tänavu on saabunud teadetega sama summani jõutud juba veidi üle poole aastaga: RAB-ile on laekunud 7590 teadet, neist 5699 viitasid rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele ning neis kirjeldatud tegevuste kogumaht oli 1,83 miljardit eurot.
RAB on tänavu teinud 672 edastust uurimisasutustele Eestis ning 143 edastust välisriikide rahapesu andmebüroodele.
Pangakontode kohta saab RAB infot endiselt, kuid palju aeganõudvamalt
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis teisipäeva õhtul allkirja täitmisregistri põhimäärusele ja peatas ühtlasi määruse jõustumise järgselt selle vahendusel päringute tegemise kõigile asutustele seniks, kuni igaüks neist on veenvalt kinnitanud oma tegevuse vastavust uutele rangetele reeglitele. RAB-il pole täitmisregistri kasutamise õigust siiani ning praegu oodatakse justiits- ja digiministeeriumi hinnangut õigusselguse saavutamiseks.
Täitmisregister, mille kaudu pangakontode väljavõtete kohta päringuid tehakse, on aga RAB-i jaoks oluline töövahend. RAB peatas selle kasutamise ise juba 2. juulil, kui õiguskantsler Ülle Madise tegi Pakostale ettepaneku kehtestada esimesel võimalusel täitmisregistri põhimäärus.
Kuid kuivõrd krediidiasutuste seadus annab RAB-ile ettekirjutuse alusel ehk ka ilma täitmisregistrita siiski õiguse pääseda teabe analüüsimiseks ligi, sealhulgas pangakontodele, kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, siis kasutatakse praegu seda võimalust, öeldi RAB-ist.
"RAB jätkab seni oma tööd pöördudes tagasi varasema aeganõudvama praktika juurde, küsides andmeid välja ettekirjutuse alusel e-kirja teel. See tähendab, et andmete saamine võtab oluliselt kauem aega – varasema ühe tööpäeva asemel võib minna kuni kaks nädalat – ning vastuskirjadena saabuvaid faile tuleb töödelda käsitsi," öeldi rahapesu andmebüroost.
See võimaldab RAB-il oma ülesandeid täita, kuid ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel selgelt sama efektiivne ega kiire, kuna tehingud kontode vahel võivad liikuda minutitega, ning täitmisregistri näol oli tegemist kiirema ja turvatud lahendusega teabe vahetamiseks, lisati RAB-ist.
Näiteks toodi, et Eestis suudeti mullu kuritegelikku tulu konfiskeerida umbes neli miljonit eurot ehk kätte saadi vaid umbes üks protsent kuritegelikust tulust, ja et nii vähe konfiskeeritakse peaasjalikult seetõttu, et tegusid ei avastata piisavalt kiiresti ning kuritegelik vara on teadasaamisel juba edasi liikunud.
Siseministeerium avaldas 2022. aastal uuringu, mille järgi oli 2020. aastal kuritegevusest tekkinud kriminaaltulu suurus Eestis keskmiselt 458 miljonit eurot. Kuid need oli ainult kuriteod, mis pannakse toime Eestis. Sellele lisandub läbi Eesti pestav raha, kus algne kuritegu toimus mõnes teises riigis.
Toimetaja: Marko Tooming










