"Eestis tuleks tervikuna üle vaadata kogu pangasaladust puudutav regulatsioon, see uuesti läbi töötada ja sätestada," ütles Kessler ERR-ile. "Ülevaatus peaks toimuma kahest aspektist lähtuvalt: kas see regulatsioon vastab Eesti põhiseadusele ja kas see on kooskõlas kaasaegse ühiskonna vajadustega," täpsustas ta.

"Kui kaasaeg eeldab enamat ja tõhusamat tehnoloogia kasutamist, siis viimane ei saa muutuda asjaks iseeneses, mis võtab õigusi ning muudab riigi kõikenägevaks silmaks. Isegi kui riigi poolt targa tehnoloogia kasutamine inimeste õiguste piiramise suhtes on seaduslik ja proportsionaalne, eeldab see tugevat avalikku ja sõltumatut kontrolli tehnoloogia kasutaja üle, et maandada ülemäärasusi ning muid riske," selgitas finantsinspektsiooni juht.

Kessler meenutas, et krediidiasutuste seadust, milles on sätestatud, mis on pangasaladus ning kuidas peaks olema võimaldatud sellele juurdepääs, on pärast selle vastuvõtmist korduvalt muudetud.

Pangasaladuse teema on tõusnud avalikkuse tähelepanu alla pärast seda, kui õiguskantsler Ülle Madise 1. juulil avaldatud pöördumises tuvastas, et paar riigiasutust on täitmisregistri kaudu tuhandetel kordadel küsinud ja saanud juurdepääsu pangasaladusele konkreetse seadusliku aluseta.

Kessler rääkis, et Eestis käib majanduse rahastamine valdavalt pankade kaudu, mis saavad selleks vahendeid inimeste kontodel asuvatest hoiustest.

"Finantsinspektsioon on pankasid karistanud, kui nemad on pangasaladust rikkunud. Nüüd aga võib seadust olla rikkunud riik. Igal juhul tuleb pangasaladuse rikkumist käsitleda väga tõsiselt, et vältida seda, et inimesed hakkavad pangasaladuse rikkumise tõttu Eesti pankasid umbusaldama, sest näiteks leiavad täiteregistri kaudu nende eest varjatult ja ebaseaduslikult pangasaladusi kogutakse. Ebaseaduslik jälitustegevus on aga kuritegu," tõdes Kessler.

Lisaks seaduste revideerimisele soovib inspektsioon koos pankadega üle vaadata, kuidas on korraldatud nende infotehnoloogiline taristu seoses täitmisregistriga, ütles inspektsiooni juht.