10. juulil toimus vabariigi valimiskomisjoni koosolek Microsoft Teamsis, mille ooteruumi ilmus kaks isikut –  Märt P ja Ausad Valimised.

Koosoleku juhataja Ingrid Kullerkann palus nad lubada koosolekuruumi. Isikute tuvastamiseks paluti neil avada mikrofon ja näidata kaamerapilti. Märt P ei vastanud küsimustele ega avanud kaamerapilti. Ausatelt Valimistelt küsiti, kes MTÜ-d esindab. Vastust ei saadud. 

Koosoleku juhataja soovis kontrollida, kas ooteruumis võib olla veel kontosid, mis kuuluvad samale isikule. Nõunik Katrin Laaniste viitas kasutajale Huvitatud Kodanik. Kui isik ruumi lubati, ei vastanud ta küsimustele ega selgitanud, kes ta on.

Riigikontrolli nõunik Airi Mikli rõhutas, et koosolekul osalevate isikute tuvastamine on möödapääsmatu. "Meil oleks vaja ikkagi kindlust (näiteks kirjutada), et teada saada, kes on liitunud. Tegemist ei ole Youtube'is ülekantava koosolekuga," nentis ta koosoleku protokolli järgides.

Infosüsteemide valdkonna peaspetsialist Leino Mandre kinnitas, et vahetult enne koosolekut tehtud test ei tuvastanud tehnilisi tõrkeid. Seega, kui keegi ei reageerinud, polnud põhjus tehniline, vaid pigem tahtlik vaikimine.

Teamsi ooteruumi ilmus ka Anu Nüümse, kes sisselaskmisel küsimustele ei vastanud ega avanud kaamerat. Seejärel lubati sisse Sulev Švilponis, kes kinnitas oma isiku häälega, kuid keeldus kaamera sisselülitamisest.

Kullerkann tuvastas varem koosolekutel osalenud Sulev Švilponise tema hääle järgi. Märt P-le, Ausatele Valimistele, Huvitatud Kodanikule ja Anu Nüümsele anti kahe minuti jooksul võimalus end tuvastada ning kinnitada, et neil tehnilisi tõrkeid ei esine.

Anu Nüümse saatis e-kirja, kinnitades, et kuuleb ja näeb toimuvat. Ülejäänud isikud ei vastanud. Märt P, Ausad Valimised ja Huvitatud Kodanik eemaldati koosolekult. 

Komisjon ei uskunud aga ka, et Anu Nüümse puhul on tegemist isiku pärisnimega. Kuna inimene ei olnud ennast ka identifitseerinud, otsustati ta koosolekult siiski eemaldada.

Kuigi valimiskomisjoni töökorras puudub nõue, et koosolekust osavõtja peaks osalema kaamerapildiga, näeb riigikogu valimise seadus ette, et vaatleja peab end enne vaatlemise alustamist esitlema.

Sulev Švilponis esitas 7. juulil riigikohtule kaebuse ühe varasema valimiskomisjoni koosoleku kohta. Tema sõnul takistati teda vaatlejana osalemast ülemääraste nõuete tõttu. Valimiskomisjon palub riigikohtul kaebuse jätta rahuldamata. 

Enda kaamerapildi näitamine võib Švilponise sõnul olla ohtlik. "Tänapäeval, kus AI genereeritud "Deep Fake" videod on massiliselt levimas, kätkeb enda videokujutise kättesaadavaks tegemine suurt ohtu ja ma parema meelega tõesti väldin pahalastele sellise võimaluse andmist," nentis Švilponis. 

Švilponis lisas, et videopildi tuvastamine võib suurema hulga vaatlejate puhul võtta koosolekul ka ebamõistlikult kaua aega. Švilponis kirjutas, et teda lasti koosolekuruumi sisse kümme minutit pärast koosoleku algust.  

"/.../Vaatlejana huvitab lisaks päevakorrapunktide arutelule ka see, kuidas käitutakse teiste vaatlejatega, mistõttu ma soovin koosolekut näha kogu pikkuses," selgitas Švilponis.

MTÜ Ausad Valimised esitas koosolekult eemaldamise peale samuti riigikohtule kaebuse.

Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada valimiste aususe, vabaduse ja võrdsuse põhimõtete järgimine, registreerida kandidaadid, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.